Jõukus ajab jooma? Suurenenud alkoholitarbimist seostatakse kiire palgakasvuga

"TV3 uudised" vahendab, et alkoholi tarbimine on taas kasvanud ning sellega koos paraku ka otseselt alkoholi põhjustatud surmad. Eelmisel aastal suri alkoholi tagajärjel 753 inimest. 2017. aastal peaaegu poole vähem. Tarbimise kasvu taga nähakse üllatavat põhjust – palgakasvu.

„Kui kümme aastat tagasi sai kuupalga eest umbes 60 liitrit viina osta, siis praegu saab juba 90.“ ütles terviseminister Riina Sikkut.

Kui inflatsioon kasvab, tarbijahinnaindeks kerkib kõrgustesse ja toiduainete hinnad muudkui tõusevad, siis tundub, et maailmas on üks tootekategooria, mille hind ei muutu – alkohol.

„Vot mina ei oska ka seda selgitada, et kui ülejäänud toidukaubad ja hinnad tõesti kasvavad kiiresti, siis alkoholi hinnatõus ei ole viimastel aastatel olnud sama kiire kui teistel kaupadel. Ja alkohol on muutunud inimeste jaoks suhteliselt odavaks,“ lisas Sikkut.

„Eks meie saame käituda ja hinnastada oma tooteid vastavalt sellele, kuidas meile sisseostuhinnad muutuvad. Võib-olla tõesti nii palju ei ole erinevaid koostisosasid alkoholil, mis seda lõpphinda sellisel kujul muudab,“ ütles Prisma sortimendi- ja hankedirektor Kaimo Niitaru.

Kui 2018. aastal tundus, et Eesti on suutnud leida lahenduse suurele alkoholi tarbimisele, sest inimeste alkoholilembus vähenes, siis tõi 2019. aasta endaga kaasa uuesti alkoholi tarbimise tõusu.

„Aastal 2019. järsult langetati alkoholiaktsiisi tõesti 25 protsendi võrra ja ka teaduskirjanduses ütleb, et kui sa muudad alkoholi odavamaks ja seetõttu kättesaadavamaks, siis seda tarbitakse rohkem. Ja viimasel viiel aastal me oleme näinud järjepidevat tarbimise kasvu,“ ütles Sikkut.

Kuna palgad kasvavad kiiremini kui alkoholi hind, siis on üheks põhjuseks see, et meil on lihtsalt liiga palju raha ja alkohol on liiga odav. Tervise Arengu Instituudi (TAI) andmetel tarbib 20 protsenti 16-64 aastastest vastajatest alkoholi mõned korrad nädalas või sagedamini. Sama protsent inimesi tarbis eelmisel aastal alkoholi regulaarselt. Prisma sortimendijuht aga nendib, et alkoholivalikus tehakse mööndusi.

„Sarnaselt muule toidukaubale me näeme ise selgelt muutumist selles osas, et alkoholi osas tarbitakse just seda kõige soodsamat. Mitte võib-olla kõiki kaubamärke, aga just see eelistus läheb kõige soodsamatele kaubagruppidele. On see siis 40 protsendilisele viinale, kõige soodsamalt õllele,“ kommenteeris Kaimo Niitaru.

Uuest aastast alates tõuseb alkoholiaktsiis igal aastal viis protsenti. Sellega loodetakse alkoholi hindasid kergitada ning tarbimist vähendada, kuid ainult aktsiisi tõstmisega probleemi ei lahenda.

„Kõik sammud, mis muudavad alkoholi kallimaks, on sammud õiges suunas, et kättesaadavust vähendada. Aga ainult maksupoliitikaga alkoholi tarbimist muuta ei saa, on vaja veel täiendavaid sekkumisi ja nende üle siis saamegi tulevikus arutada,“ ütles minister, kelle sõnul on probleemiks ka alkoholi kättesaadavus alaealistele ning juba joobes olevatele inimestele. Seetõttu plaanitakse uuest aastast ka järelevalve tõhusamaks muuta.

Vaata lähemalt päises olevast videost. Lisainfot "TV3 uudiste" kohta saab SIIT.