Eesti riik sunnib vägistamisohvreid tõendamise nimel läbima tõeliselt piinarikast kadalippu

Esmakordselt viidi Eestis läbi uuring, kus analüüsiti seksuaalvägivalla juhtumitega seotud kohtueelset praktikat ja menetlejate pädevust. Tihti ei julge vägistamisohvrid isegi politseisse pöörduda, kuna tõendamine on Eestis haruldaselt raskeks tehtud.

Eestis peab vägistamise ohver olema erakordselt tugeva närvikavaga. Lisaks sellele, et just on läbi elatud elu suurim trauma, peab ta peale seda käima seksuaalvägivalla kriisiabikeskuses vigastusi registreerimas ja proove andmas ning seejärel veel politseis enda läbielamisi tõendama.

Naiste Tugi- ja Teabekeskuse tegevjuht Pille Tsopp-Pagan ütles, et psühholoogiliselt vägistatud inimese keha suurel osal tardub, mis tähendab, et seal ei ole vägivaldset vastuhakku ja seega ei pruugi ka vastuhakk ega soovimatus seksuaalsuhteks saada tõendatud.

Praegune seadusandlus sätestab, et ohvril on kohustus tõendada, et lisaks vägivaldsele suguühtesse sundimisele on toimunud ka muud vägivalda või et ohver oli abitus seisundis, milles ta polnud võimeline toimunust aru saama. Istanbuli konventsioon ütleb aga, et tegelikult peaks piisama vaid sellest, et nõusolek puudus. Nõusoleku seaduse loomiseks kaalutakse kahe mudeli vahel.

""Jah-mudeli" puhul peab nõusolekut väljendama. "Jah-mudeli" puhul ei saa nõusolekut eeldada, vaikimine ei ole nõusolek, vaid nõusolekut tuleb aktiivselt väljendada, sõnaliselt, kehakeelega või mingil muul viisil. "Ei-mudeli" puhul on vaikimine nõusolek, ehk siis seni, kuni isik ei ole väljendanud seda, et talle ei sobi, talle ei meeldi, ta ei taha, senikaua nõusolekut eeldatakse," ütles justiitsministeeriumi kriminaalpoliitika osakonna nõunik Tuuli Lepp.

Euroopas on sellise muutuse läbi viinud 18 riiki ja paljude puhul on juba näha edasiminekut. Näiteks Rootsis, kus seadus on kehtinud üle viie aasta, on peale selle kehtima hakkamist tõusnud nii kuriteoteadete kui süüdimõistmiste arv 75%. Eestis on vajaka ka spetsialistidest, seda eriti väljaspool pealinna.

Praxise analüütik Maarja Tinn ütles, et Eestis on väga palju praktikuid, kes on n-ö universaalid väljaspool Tallinna, aga seksuaalkuritegude puhul on vaja väga tugevaid eriteadmisi. "Seesama trauma teadmine, traumareaktsioonide teadmine, mille osas on väga palju veel valearusaami levimas, ka menetlejate endi hulgas."

Sotsiaalkindlustusameti seksuaalse väärkohtlemise uuringu ja reaalsete vägistamises süüdimõistvate otsuste võrdlemine näitab, et Eestis jõuab kohtusse umbkaudu 0,7% ja süüdimõistva otsuseni 0,5% vägistamistest.

Vaata lähemalt päises olevast videost. Lisainfot "TV3 uudiste" kohta saab SIIT.