Reklaam sulgub sekundi pärast

FOTOD! Taavi Libe jõudis Aafrikast tagasi: see on tõeline maapealne paradiis

Brit Suurraid

Erakogu
Erakogu — FOTO: Taavi Libe Accra erakooli lasteaiarühmaga tutvust tegemas

Jaanuari alguses pakkis saatejuht Taavi Libe oma kohvrid ning põrutas teisele poole maakera, et filmida oma elu esimene reisisaade. Nüüd on ta tagasi Eestis ja tõdeb, et Ghana näol oli tegemist tõelise avastamata paradiisiga, kuhu oleks võinud jäädagi.

Kaks ja pool nädalat Aafrikas võib nii mõnegi eestlase jaoks kõlada kui tõeline katsumus, mida niisama naljalt ette ei võtaks. Rääkides Taaviga tekib aga tunne, justkui oleksid kõikvõimalikud eelarvamused, mida nii-öelda "musta" Aafrika kohta arvata võiks, täiesti tühised. "Mul on väga hea meel ja ma jäin väga rahule," kinnitab ta.

Jaanuari alguses startis Aafrika poole neljane seltskond: saatejuht Taavi Libe, produtsent Margus Sikk, operaator Laur Lugima ja vapper reisikaaslane Malle, kes elus esimest korda üleüldse reisimas käis. Kahe ja poole nädala jooksul seigeldi mööda Ghana riiki ja nähti nii mõndagi, mida tavainimesed kaugeltki vaatama ei pääse. "Me käisime kohtades, kuhu paljud kohalikud ja isegi kohalikud meediakanalid ei pääse. Meil oli giid, kellel on hästi palju sidemeid, ta on kuninga sugulane ning tänu temale paljuski saime kohtadesse, kuhu kohalikel pole asja. Käisime ka piirkondades, millel on valitsusega vastasseis ja seetõttu nad ei taha, et kohalik meedia käiks seal kajastamas mingeid asju, mis on toimumas. Kuna me olime välismaalased, võeti leebemalt ja me poleks sinna sisse saanud, juhul kui meil poleks olnud inimest, kellel on kohalikega väga head sidemed," avaldab Taavi.

Kirjeldades Ghanat tervikuna, tekivad Taavi sõnul hästi polariseerivad tunded. "Paljud võivad tunda, et see kõik on hästi kurb, kõik on vaesed, neil ei ole mitte midagi ja neil ei ole teid ega maju, vaid putkad on püsti. Teisest küljest on hästi palju traditsioonilist elu ja perekonnad elavad generatsioonidena koos, on mingi helgus ja sõprus inimestel sees," sõnab ta.

Ghanat meenutab Taavi kui ülimalt külalislahket riiki. "See on üks kõige arenenumaid "musta" Aafrika riike, kus on elu kujunenud selliseks, et neil ei ole kodusõdu ja siis nad on hästi külalislahked. Kui sa hätta jääd, siis nad aitavad sind," sõnab ta.

Tõepoolest, keset seiklemist sattuski nende reisiseltskond hätta. "Oli üks öö, kus me ühel põhjusel ei jõudnud oma ööbimiskohta, see põhjus tuleb sarjas välja. Siis me pidime spontaanselt minema ühte teise külla ööbima ja seal oli parasjagu hotell, kus oli konverents ja kõik oli bookitud ning me käisime mööda rannikut ja otsisime tube. Tehti kõik, mis võimalik, et meile tuba anda," kirjeldab Taavi ootamatut vahejuhtumit.

Laur Lugima, Margus Sikk ja Taavi Libe
Laur Lugima, Margus Sikk ja Taavi Libe — FOTO: Erakogu

Maapealne paradiis ootamatus kohas

Küsides, kas Taavi ka ise sellist elu tahaks elada, jääb saatejuht mõtlikuks. Ta tõdeb, et vaatamata normaalse taristu puudumisele, on säärase elukorralduse juures ka positiivseid külgi, nagu näiteks muretus. "Kui sa lähed Euroopast, siis sa näed hästi palju asju, mis võiksid olla teisiti, aga siis sa hakkad mõtlema, et kas see toimiks ka teisiti. Näiteks isegi päris korralikes restoranides pole köögisüsteemi. Meil on see, et kui sa tellid, siis mingid asjad on valmis ja siis tuuakse toit, aga seal sa pead isegi omletti ootama 40 minutit, sest neil ei ole süsteemi! Me kohtusime mingite majutusettevõtjatega, kes olid eurooplased ja küsisime, miks see nii on. Nad vastasid, et selle nimi on “This is Africa”. Lihtsalt ei toimi!"

Ühtlasi tunnistab ta, et võiks end seal isegi elamas näha. "Mulle väga meeldis seal - see on avastamata paradiis! Kui kõik need Taid ja Balid, kus iga teine instagrammer veedab kaks kuud aastast, on vene turiste täis, siis kui sa seal jõuad paradiisiranda, siis seal pole ühtegi teist valget inimest. See on ikka täielik paradiis!" õhkab ta. "Seal on väiksed hotellid, mida vähesed eurooplased omavad. Kui mingi õige leida, siis seal on täpselt see koht, et sinna võikski jääda. Seal ei ole turismi."

Kuidas aga Malle, kes pole kunagi elus reisil käinudki, Aafrikaga rahule jäi? "Ta oli rahul. Minu arust ta muutus selle reisi jooksul ja hakkas mõtlema mingite asjade peale teistmoodi. Ta alles laseb seda läbi endast ja kindlasti me räägime temaga veel enne, kui sari otsa saab. Ega endal oli ka nii, et kui sa olid poolteist nädalat olnud, siis sa ise ka ei mäletanud, mis juhtunud oli. Seda kõike oli nii palju!" 

Taavi Aafrikas
Taavi Aafrikas — FOTO: Erakogu

Mitte ühtegi päeva ilma filmimiseta

"Meie tiimil olid selle 17 päeva jooksul erinevad päevad, kus keegi ütles, et mitte midagi ei jaksa enam teha, sest sa olid nii läbi omadega. Õhtul näiteks teised jäid tiksuma ja keegi läks üksinda magama ära, sest sa lihtsalt ei suuda. Õnneks need olid erinevad päevad ja mul oli ka väga raskeid päevi," tunnistab Libe. Kaamera surises iga jumala päev ning filmiti absoluutselt kõikidel päevadel.

"Seal ei olnud varianti, et sa jätad midagi vahele. Meil oli planeeritud täis see reis ja algul oli mõte, et jääb mingeid vabu päevi. Kuigi me teadsime, millised need teed seal on, siis tegelikult ei kujuta seda ettegi. Vahemaade läbimine võtab nii kaua aega! Iga sõidu peale kulus umbes tund aega rohkem," tõdeb Libe, kelle sõnul võis ainuüksi viiekümne kilomeetri läbimine võtta aega lausa kolm tundi.

Võrreldes Eestiga, on Aafrika muidugi nagu öö ja päev ning seda lausa mitmes aspektis. Näiteks loob Taavi hinnangul sealne kliima võimaluse elada täiesti teistsugust elu kui siin. "Meil ei ole võimalik elada putkas ja mitte, et me oleme kurjad sellepärast, aga on mingi struggle. Seal on võimalus, et sul on koguaeg okei kliima ja sa saadki vähesemaga hakkama. Kui sul pole sisemist või religioonist tulenevat ambitsiooni, siis sa saad täiesti normaalselt ära elada väga vähesega. Hästi vähe oli kohalikke, kellel oleks mingi struggle sees. Seal on loivamine ja inimesed liiguvad väga aeglaselt, sest neil ei ole kiiret kuhugi."

Teisest küljest toob ta välja äärmiselt kehvasti arenenud taristu. "Kui sul on teed nii sitad, siis sul ei saa olla väga kiiret arengut, aga samas püsivad traditsioonid. Need külad olid hästi traditsioonilised. Innovatsioon on traditsiooni surm ja vastupidi," sõnab Libe.

Taavi Libe
Taavi Libe — FOTO: Erakogu

Kas kodumaised reportaažid on minevik ja reisisaated tulevik?

Taavi lubab oma reisisaatega pakkuda elamusi lausa mitmel tasandil: esiteks on seal Malle tasand ehk keskmine eestlane avastamas täiesti uut asja; siis on Taavi tasand, mis meenutab olemuselt tema hittsaadet "Märgatud Eestis" ehk intervjuud kohalikega. "Giid lisab veel uue tasandi, mida väga pole olnud Eesti reisisaadetes. Me küll imestame, maitseme toite ja sülitame välja ning kardame, et pannakse nuga kõri peale, aga siis ongi keegi, kes seletab selle kõik ära. See on väga eriline, kohalik tasand."

"Selle võtteperioodi lõpus me saime aru, et küsimus pole selles, kuhu minna, vaid et me leiaks sama head giidid. Kui on inimene, kes on niivõrd intelligentne ja samas street smart , siis selle järgi peaks vaatama," mõtiskleb ta.

Niisiis läheks Taavi hea meelega järgmiseks kas Ladina-Ameerikasse või Pakistani, kuhugi rajusse kohta. "Me ei hakka käima Itaalias või Prantsusmaal või Šveitsis, vaid valime kohad, mis on eestlase jaoks teistsugused."

Taavi loodab väga, et tema reisisaade sütitab ka pelglikemas eestlastes soovi seda imetabast riiki oma silmaga näha. "See ei ole võimalik, et inimesed näevad sellist asja ja ei teki huvi," muigab ta.

Reisisaade "Taavi Mallega Aafrikas" jõuab TV3 vaatajateni juba märtsis!

Vaata ka meeleolukaid fotosid reisist!

Kommentaarid puuduvad