Eetilised häkkerid "Stuudios": välismaal on kübervõistluste auhinnaks kopsakad summad

1. oktoobril 2023 toimub Noblessneri Valukojas Targa Tuleviku Tuleproov, mis keskendub kübermaailma väljakutsetele. Eetilised häkkerid selgitavad, kuidas toimub üks kübervõistlus.

Pahalased ja kurjategijad ei maga mitte kunagi ja alates hetkest, kui Ukrainas algas sõda, on küberrünankud läinud Eestis aina tihedamaks. Saates arutati, kuivõrd palju küberrünnakute maht meil kasvanud on ja kui suures ohus me oleme.

„Alustame hoopis sellest: härrased, kas teie kohta võib öelda, et te olete häkkerid?” uuris saatejuht Marko.

„Võite küll. Ma tean, et see toon võib tunduda negatiivne, aga me teame, mida me teeme ja et me tegelikult kaitseme kübervaldkonnas küberkeskkonda,” ütles võistluse peakohtunik ja tehnoloogiaettevõtja Johannes Kadak.

„Seda võib nimetada eetiliseks häkkimiseks,” ütles teine külaline, KüberNaaskel 2022 võitja Ergo Adams.

Mis oli esimene koht, kus saatekülalised oma nooruses ja ambitsioonis sisse häkkisid? „Ma olin suht noor, mingi 14-15 ja ma käisin netis. Mul oli oma sõprade kogukond ja me leidsime erinevaid harjutuslehti online’s, kus tutvustati seda teemat. Sealt minus teekond alguse sai. See koht oli „Hack the box”, see oli netileht, mis oli harjutamiseks mõeldud,” ütles Kadak.

Ergo Adams ütles, et tema sai endale „pisiku” gümnaasiumi ajal, kui ta leidis Youtube’st huvitavaid videoid, kus räägiti maailmas toimuvast ja samal ajal toimus Eestis ka küberpähkli võistlus. „Gümnaasiumis osalesime ka seal, läksime tiimigafinaali ja gümnaasiumiarvestuses saime seal esikoha.

Mis asi on kübervõistlus? Internetis ja üleüldse kübermaailmas liigub väga palju raha, iseasi, kui palju sealt kätte saada. Kas võistluse peaauhind on suur? Adams ütles,et Eestis on auhinnad pigem kesised, aga välismaal võib mäng üsna suurte summade peale käia.

Kübervõistlust võib Johannes Kadaku sõnul kirjeldada natukene e-spordi laadse valdkonnana, kus me võtame võistlejate tiimi ja anname neile piiratud aja, kus nad lahendavad erinevaid kübervaldkonna ülesandeid. „Näiteks disainitud meelega haavatud rakendused või erinevad küberfailid, mida nad peavad lahti muukima ja sealt seest vastuseid leidma.

„Stuudios” anti Ergo Adamsile ka pisike ülesanne. Johannes Kadaku sõnul on tegu teenustõkestus rünnakuga, mis on tänapäeval veebilehtede mahavõtmise jaoks väga levinud. „Tehniliselt pole tegemist kuigi keeruka rünnakuga, kuid selle eest kaitsmine on keeruline ja seda me täna ka harjutame.”

Rääkides küberkuritegude karistamisest ütles Kadak, et meil on karistusseadustikus vajalikud kohad ja paragrahvid olemas ja meil on nii Riigi Infosüsteemide Ametis kui Välisluureametis vastavad üksused, kes tuvastavad küberrünnakuid ja otsivad taga nende toimepanijaid. „Sest tegelikult on võimalikult väga palju leida üles just erinevatest metaandmetest ja logidest, et kes selle rünnaku siis toime pani.”

Kui palju on tarvis kübermaailma spetsialiste, et n-ö nõel heinakuhjast üles leida ja kas üldse leitakse ehk kas üldse on võimalik sealt kedagi kätte saada? "Kindlasti on, sest meil on väga palju vaja talendikaid eksperte küberkriminalistika valdkonda, just inimesi, kes otsivad nõela heinakuhjast. Ennustatakse, et Euroopa Liidus oleks vaja 200-300 tuhat inimest vähemalt ja Eestis siis vastavalt proportsioonis, ehk tööpõldu on tohutult."

Kuidas teine saatekülaline ülesandega hakkama sai ning milles seisneb täpsemalt Eestis korraldatud küberturbega seotud võistlus?

Vaata lähemalt päises olevast videost! “Stuudio” kohta saab lisainfot SIIT.