Julm pettus! Verevähki teeselnud naine viis perekonna pankrotti: mul on ainult lapseraha praegu!

Viimases "Märgatud Eestis" saates vestles Taavi Libe finantspetturite küüsi jäänud inimestega. Lisaks uuriti, mida arvab olukorrast politsei ning kuidas soovitab käituda turbespetsialist.

Ka lähedased võivad koju tuua petturi

Umbes kolm aastat tagasi tuli perele külla nende tütar koos uue sõbranna Kaisaga, kes väidetavalt kannatas verevähi all ning vajas välismaal pidevalt verevahetust. Algselt andis pereema Kaisale 1000 eurot laenu, mis pidavat kuu kuni paariga kogu summas tagasi makstama, kuid hiljem andis perepoeg Janno lausa 3000 eurot juurde.

"Mina lolli peaga andsin ema isikukoodi," sõnas Janno ja nii võttiski Kaisa pereema nimele erinevaid laene, mida naine siiani maksma peab. Tühjad lubadused viisid pereema ja Kaisa politseisse. Tänu korrakaitsjatele sai pere 12 000 eurot Kaisalt tagasi, kuid laenuintresside tagasimakse eest peab perekond ise vastutama.

Täna on perekond kahjuks endiselt täbaras seisus ning pereemal on maksta ligi 5000 eurot. Küsimusele kui palju naine hetkel raha igakuiselt teenib, sai Taavi üsna südantmurdva vastuse: "Mul on ainult lapseraha praegu," mis täna Eestis ei ole üldse suur summa. Peres kasvab erivajadusega laps, kes hädasti seda raha täna vajaks.

Hetkel perekond võlga tagasi ei maksa, kuna laenu tagasimakseks peab raha koguma.

Politsei ei saa menetleda, kuid proovib ennetada

Ohvrid, kellega Taavi rääkimas käis, tunnevad, et politsei käest nad pettuste korral abi ei saa. PPA raskete kuritegude talituse juht Vjatseslav Milenin soovitab aga kindlasti pöörduda politseisse. "Neid juhtumeid on palju ja neid juhtumeid on erinevaid. Suures osas jah, kui raha on ülekantud, kui raha läks välisriiki, välispanka, siis siin me oleme rääkinud ja tunnistame, et seda raha tagasi saada on praktiliselt võimatu."

Milenin aga rõhub, et pöördumine on vajalik, et teada saada kelmide käitumismustreid ning kuidas need ajas muutuvad. Selliste teadmiste tänu on võimalik teha suuremat ennetustööd. "Selliste kuritegude puhul ennetamine on kõige tähtsam. Mitte menetlus, vaid ennetus."

Raskete kuritegude talituse juht Vjatseslav Melnin — FOTO: "Märgatud Eestis" TV3

Hambad korda küberrahaga

2019. aastal sai Arvi kõne, kus pakuti talle võimalust investeerida küberraha ettevõttesse Bitcoin, kuhu mees kandis üle 500 eurot. Mees sai petturitelt lausa abi, et valida endale head krüptoärid, kuhu veel rohkemgi sissemaksta. Arvi nägi pea igapäevaselt, kuidas raha kasvab. Kui Arvi enam sissemakseid teha ei suutnud, sooitasid petturid mehel laenu võtta ning ekstra 4000 eurot läks nagu kuum sai.

Kokkuvõttis Arvi 17 000 eurot laenu koos oma rahadega ning silme all raha kontol ainult kasvas. Kui aga mehel tekkis tahtmine oma teenitud raha välja võtta, lõppes ka rahaline edu ning Arvi pidi leppima kurva reaalsusega – ta langes finantspetturite küüsi.

Nüüd 4 aastat hiljem maksab Arvi endiselt võlgu tagasi.

“Ise olin rumal. Kedagi teist ei saa süüdistada. Ise olin kergeusklik ja tänu sellele lihtsalt, et pole lihtsalt hambaid suus. Tahtsin lihtsalt saada korda, kuna ma hambaarsti hirmsal kombel kardan. Mõtlesin, et teenin lihtsalt raha ja lasen endale siukese operatsiooni teha, kus lihtsalt magan ja hommikul on kõik ja hambad suus, mitte ükshaaval.”

Sellega aga asi ei piirdnud. Arvile helistati taas ning teeseldi juristi, kes lubas saada kogusummast 11 000 eurot tagasi kui Arvi aga 1000 eurot lisaks maksab. Arvi lootuses saada osagi oma rahast tagasi läks ka selle õnge ning kokku jäi mees ilma 18 100 eurost.

Spetsialist

SEB Turbekeskuse turbejuht Kätlin Kukk soovitab säärased kõned lihtsalt kinni panna. Lisaks märgib naine, et enamik inimesi, kes investeerivad sellisesse pettusesse, ei saa isegi aru, mis täpsemalt kübervaluuta on. Tavaliselt on nendeks petturiteks just välismaa grupeeringud, kes teadmatutelt raha lüpsavad. Kuna ekraanl figureerivad suured ja ilusad numbrid, siis tihti tekib ka kihk panustada veelgi rohkem ning lisaks algsummale, võetakse enda nimele ka laenu.

"Väga sageli näeme ka, et võetakse kiirlaenu selleks, et nii öelda panna see raha, siis just kui kuhugi kasvama ja see moment kui hakkad küsima ja tahad seda raha kätte saada, et seal on juba väga suur summa teenitud, siis kaob kontakt."

Kukk lisas ka, et vahel jäetakse ohvrid pikalt rahule ning siis ilmutakse taas välja uue pettusega, mis lubab kogu kaotatud raha tagasi saada.

Vaata saatest "Märgatud Eestis" teisi petulugusid ning kuula, kuidas Kaisa end telefonikõnes Taaviga kaitses!