Reklaam sulgub sekundi pärast

Liitu meelelahutusklubiga

Vaimse tervise mured viisid riigikogulase Hanah Lahe EMOsse: arvasin, et saan infarkti

"Laser"

Eestis on vaimse tervise kriis ning saade „Laser“ võtab üksipulgi lahti, mis juhtus alates 1995. aastast sündinud generatsiooniga. Ühena paljudest võtab sõna riigikogu noorim liige Hanah Lahe, kes oma vaimse tervisega seotud väljakutsetest avalikult rääkida julgeb. Muu hulgas on noor naine käinud korduvalt psühholoogi juures ja sattunud ka EMOsse.

Miks on vaimse tervise abi nõnda raskesti kättesaadav ning kuidas olukorda muuta? Mida teeb nutitelefonidele rajatud elu gen-z ja gen-alpha'ga? Probleemid ei seostu aga vaid sotsiaalmeediaga, vaid on oluliselt laiemad. Kuidas saada tagasi õnnelik lapsepõlv, mis kasvataks meist enesekindlad ja võimekad täiskasvanud? Miks noortel üldse on noo palju probleeme. Saade võtab asja lahti noorte, spetsialistide ja uuringute toel ning jagab nõuandeid.

Praegune gen-z olid 10-13-aastased nublud, kui tulid nutitelefonid ja hakkas arenema sotsiaalmeedia. Ameerika sotsiaalpsühholoog Jonathan Haidt, kes on põhjalikult uurinud nutipõlvkonna vaimset tervist ning kelle raamat „Ärevuse põlvkond“ ilmus just üle-eelmisel nädalal, nimetab nutitelefonide leiutamise aastaid – 2010-2015 – suureks ümberühendamiseks. Ehkki oleme sotsiaalmeediaga elanud koos juba kümme aastat, pole me õppinud seda piisavalt tervislikult kasutama.

Gen-alpha ehk alates 2010. aastal sündinud lapsed on aga elanud sünnist saati koos nutitelefonidega. TikTok on täis verinoori influencer'eid. Sotsiaalmeedia negatiivse mõju vastu võitleb ingliskeelses maailmas ligi 60 organisatsiooni. Näiteks MAMA ehk "Emad meedia sõltuvuse vastu", mille loosung ütleb, et ekraanid röövivad meie lastelt rõõmu ja heaolu. Eestist ühtegi ekraanide mõju uurivat organisatsiooni ei leitud. Üksiküritajaks on seni olnud Jaan Aru. Kas on viimane aeg kodanikualgatuse korras asi käsile võtta?

Kliiniline psühholoog ja peaasi.ee tegevjuht Anna-Kaisa Oidermaa ütles vaimse tervise alase abi kättesaadavuse kohta, et inimene peab olema päris heas vaimses seisundis, heade infootsimise ja suhtlemise oskustega ja järjekindel, et üldse abi leida. „Me ju teame, et mõned inimesed on aastaid ja aastaid püüdnud pöörduda. Näiteks helistavad kuskile haigla registratuuri. Öeldakse, et pöörduge kuuendal kuupäeval järgmisel kuul. Siis öeldakse, et järjekord on näiteks neli kuud.“

Kuidas aga eristada noori, kellel on lihtsalt raske, nendest noortest, kellel on diagnoos ja vajavad medikamente?

Sotsiaalministeeriumi vaimse tervise osakonna koordinaator Triinu Täht ütles, et täna arendatakse järjepidevalt vaimse tervise süsteemi. „Psühholoogi ja psühhiaatri juurde peaksid jõudma inimesed, kellel on tõesti tõsine meditsiiniline probleem. Igaüks sinna, mis vastab tema vajadustele. Sellist asja ei olegi, et me võiksime öelda, et kui sul on mure, siis mine sinna ühte kohta.“

„Laser“ läks külla ka riigikogu noorimale liikmele, 24-aastasele Hanah Lahele ja uuris muu hulgas, kas pintsakutes härrad on probleemi piisavalt mõistnud. „Vaimse tervise teema on ka riigikogus aina enam tõstatumas, meil on vaimse tervise toetusrühm olnud juba mitmendat koosseisu. Nüüd sel koosseisul tehti ka noorte vaimse tervise toetusrühm.“

Hanah tunnistas, et on ka ise käinud regulaarselt psühholoogi juures ning samuti on tal kogemus psühhiaatriga. „Mul oli vaimse tervise suur crash üle-eelmistel jõuludel. Sain saatekirja, et minna. Ma olen nüüd varsti käinud viis aastat järjest täiskohaga tööl ja ülikoolis, kevadel lõpetan magistri. Tegemist on hästi palju koguaeg ja see on minus ärevushäire laadse asja vallandanud. Ma sain päris diagnoosi ka, olen nüüd õppinud sellega paremini tegelema. Esmane põhjus oli see, et sattusin EMO-sse, sest ma arvasin, et saan infarkti. Mul läks üks kehapool täiesti tuimaks, väga imelikud peavalud olid, keha valutas igalt poolt. Ma ei tulnud kordagi selle peale, et see oleks stressi või ülekoormusega seotud. Koormus on suur ja keha annab märku lihtsalt. See oli väga suur häirekell,“ kirjeldas Hanah.

Hanal Lahe ütles ka, et tema generatsioon on küll vaimse tervise teemadest teadlik, kuid tema ei julgenud kunagi mõelda, et tal võib midagi olla. „Et mul võib olla mingisugune asi, mida saab diagnoosida...see oli päris hirmutav. Natuke häbi oli ka, et ma ei saa kuidagi hakkama ja ei taha väga rääkida.“

Hanah tõi ka välja, et ta on pigem kinnine inimene ning kui noore inimesena psühholoogi või psühhiaatri juurde kergelt ei pääse, siis ei olegi end tihti kusagil avada. „Võib-olla kodus ei ole ka kõige parem olukord ja siis sa oledki üksi.“

Hanah julgeb tunnistada, et ta käib psühholoogi juures ja teab, et väga paljud tema eri valdkondadest ja taustaga tuttavad käivad ka. Vastuvõtule saamine ei olnud ka temal kerge, sest ootejärjekord oli pikk.

Millise nipi annaks Hanah noortele, kes arsti juurde veel ei saa, kuid peavad oma probleemiga hakkama saama? „See on hea küsimus. Halb öelda, aga võib-olla sisekaemus aitab ka natuke. Et kui ma oleksin natukene suutnud enda elu ja tegemisi kaugemalt vaadata ja mõelda, mis on mu koormus, palju ma jaksan ja kui palju on aega iseendale päriselt, siis ma ei oleks sinna EMO-sse jõudnud.“

Riigisüsteemis peaks Hanah sõnul olema nii rohkem koolipsühholooge, aga ka rohkem psühholooge, psühhiaatreid ja kliinikuid ning vähem järjekordi. „Sotsiaalkomisjoni juhilt sain just info, et lastekaitse päeval ehk 1. juunil on midagi suurt ja uut juba lauale tulemas."

Näita 2 kommentaari

Riiki juhivad inimesed,kel tõsised tervisehäired ja ei saa iseendaga hakkama,kas igale riigikogulastele lisaks nõunikule ka psühhiaater kõrvale,äkki mõtleks ja teeks sellist tööd,milleks jaksu ja mõistust jagub,et ei peaks ennast haigeks mõtlema Ka vaimse tervise kontroll oleks enne sellist tööd soovituslik

Vasta

Õige jutt ja kui jääd haigeks rahva kulul head pappi teenides ja mitte midagi tehes siis mida kodanikud peavad tegema, kui iga päev on hirm kaotada töö,hirm homse ees,hirm haigestuda kuna tulevikku on tume sest iga päev tuleb uus maks jne.

Vasta

Loe lisaks

Sisuturundus