Reklaam sulgub sekundi pärast

Liitu meelelahutusklubiga

Šokeeriv avastus: eestlased toetavad oma ostudega Venemaad, sest osa kaubast on endiselt lubatud

Millisel kaubal on küljes veremaitse ja kes on need ärimehed, kes endiselt sõja pealt rikastuvad? Seda uuris saate „Laser“ uus episood.

Venemaa plaanib järgmisel aastal tõsta kaitsekulutusi 3,9% SKP-lt 6 % SKP-st. On üllatava, et ajal, mil sõda käib teist aastat, me sellele nii hoogsalt kaasa aitame. Eile õhtul eetris olnud "Laseris" selgus, kuidas me euro ja miljonite eurode kaupa toetame Vene sõjamasinat.

Miks me endiselt näeme müügil nii soola kui kompvekke, mis on tulnud müügile nii Venemaalt kui Valgevenest? Majandusteadlane Raivo Vare ütles, et väga suur osa kaubast ei ole üldse sanktsioneeritud. „Tsiviilotstarbeline kaup, mis on seotud tavalise tarbe ja igapäevaste vajadustega, ei ole ju kunagi sanktsioonidealune olnud ja selles osas kaubavahetus kehtib ju edasi. Mõlemapoolselt kusjuures.“

„Ööpäevas ületab piiri keskmiselt umbes 100 veoautot. Märksõna on sanktsioonid, ehk siis tuleb välja selgitada, kas kaup on sanktsioneeritud või ei ole ja see on meile teinud tugevalt tööd juurde. Praktiliselt iga koorem läbib väga põhjaliku kontrolli selgitamaks, kas tegemist on lubatud või sanktsioneeritud kaubaga,“ ütles Virgo Treinbuk Maksu- ja tolliametist.

Internetilehes „Squeezing Putin.com“ on Sillamäel tegutsev Aquaphor International suurim Eesti kauba Venemaale eksportija. Leave-Russia.org andmetel tegutsevad Venemaal edasi veel kolm Eesti ettevõtet: BonBon Lingerie, Marker Nordic ja Elmec Trade. Neist kaks viimast on väidetavalt aidanud otseselt sõjatööstust ning varustanud Venemaad kiipide, fiiberoptiliste kaablite ning tööstuslike liimidega.

„Venemaa ei ole tegelikult tehnoloogiliselt eriti võimekas ja suurem osa tehnoloogiast ühel või teisel viisil mingites kõige olulisemates ja kõige arenenumates komponentides ostavad sisse. Ja see on see koht, kus tuleks sanktsioneerida täie rauaga, aga seal on tohutult suured rohkem kui Šveitsi juustus augud ja kolmandate riikide kaudu nagu Armeenia, Kasahstan ja Kesk-Aasia riigid üldse, sealt kaudu veetakse väga palju sisse,“ ütles Vare.

Tallinnasse, Katusepapi tänavale registreeritud elektroonikakomponentide hulgimüüja Elmec Trade OÜ viis Vene tolli dokumentide andmeil 2022. aastal Venemaale vähemalt 17 miljoni euro väärtuses kaupa. Sellele juhtis uudisteagentuur Reuters esimest korda tähelepanu juba mullu detsembris. Elmec Trade juht Aleksander Fomenko kinnitas toona Reutersile, et nad ostavad tooted ametlike kanalite kaudu ning nad täidavad kõiki sanktsioonide ning ekspordipiirangutega seotud reegleid. Tänavu mais kehtestasid ameeriklased sanktsioonid nii Elmecile kui ka kahele teisele firmale, mis saadetud kiibid Venemaal vastu võtsid.

Raivo Vare sõnul on sanktsioone kolme liiki. Esiteks põhilised sissetulekuallikad, milleks ei ole mingisugused soolad või muud taolised kaubad, vaid eelkõige toormed alates naftast, metallid, puit.

Ajakirjanik ja Tallinna linnavolikogu liige Maris Hellrand proovib jalgadega hääletada. Vähe sellest, et ta ei osta Venemaa kaupu, käivitas ta hiljuti üle-eestilise kleepsukampaania, kus vabatahtlikult käisid mööda poode ja tähistasid suurfirmade kaupu, kes jätkuvalt müüvad oma tooteid Venemaal, või mis veel hullem – omavad seal tehast. „See on Eesti ellujäämise küsimus, et Ukraina selle sõja võidaks ja kui praegu on selline olukord, et suured rahvusvahelised kontsernid, kes jätkuvalt Venemaal tehaseid omavad ja toodavad ja Venemaale sadades miljonites dollarites iga aasta makse maksavad, siis selle raha eest ehitab Venemaa relvi ja finantseerib Ukraina sõda.“

Kuidas on lood Ben&Jerry's jäätise ning Dove’i seebiga? Kas neid ostes läheb raha Venemaale? Kui kiirelt leiab poeriiulitelt hambapasta, mis ei ole Venemaal?

Unilever, Procter & Gamble ja Colgate-Palmolive on põhjendanud Venemaale jäämist sellega, et nad müüvad seal vaid hädavajalikke tooteid.

Raivo Vare sõnul on 1300 lääne firmast umbes pooled ära läinud ja kokku tõmmanud äri. „Kusjuures osad nendest ka veel nii, et paneb mõtlema. Nad on müünud oma firmade kohalikule managemendile tagasiostuõiguse või tagasiostu optsiooniga, nii et nad on iga hetk valmis sinna tagasi tormama kohe. Osa on tõesti lahkunud. Ülejäänud pooled ei ole seda teinud ja põhjuseid on kaks. Osa loodavad ikkagi teenima muuseas sellises olukorras, kus kaupa hakkab vähemaks jääma ja hinnad lähevad ju üles. Venemaal on hinnad kasvanud, eriti lääne kaupadel märkimisväärselt. See annab neile võimaluse paremini teenida."

Samuti uuritakse saates, millised seoses on Putini lähiringi oligarhil Alisher Usmanovil Eestiga.

“Laser” on TV3 eetris teisipäeviti kell 20.30! Vaata saadet päises olevast videost! Lisainfo “Laseri” kohta leiab SIIT!

Kommentaarid puuduvad

Loe lisaks

Sisuturundus