Saastunud joogivee probleem jõudis Saaremaalt välja: me joome solki ja kurdame, et oleme haiged!

Kuresaare joogivesi viis 2023. aasta kevadel haiglasse üle 135 inimese. Sügisel oli seal uus kolibakteri (E. coli) puhang. Mõlema juhtumi põhjused on siiani teadmata, mistõttu kohalikud kraanivett ei usalda. „Laser“ asus uurima, mis on joogivee reostuse põhjused ning üllatuslikult selgub, et samad probleemid ulatuvad kõikaje üle Eesti.

Viis kuud pärast joogivee skandaali algust on müstika sellest, kus kohast ja kuidas bakter vee sisse sai, ikka veel lahendamata ja kõige müüdumaks kaubaks poodides Saaremaa vesi.

Kuresaare Haigla teatel paigutati kümme inimest tilgutite alla, haiglasse jäi jälgimisele 4-aastane laps. Kokku kiirabi oli saanud esimeste päevade jooksul 26 väljakutset. Lõpuks pöördus Kuresaare haiglasse 135. Saaremaa valla vallavanem Mikk Tuisk ütles, et tegu on julmade numbritega ning ta kujutab ette, et haigestumisi oli oluliselt rohkem, ehk ka neil, kes haiglasse ei jõudnud.

Alles nüüd ehk kuid hiljem, hakkab ilmnema, kui ulatuslikke tervisekahjusid kolibakteri vesi kohalike inimeste hulgas põhjustas. „Laseri“ üleskutse „Räägi oma lugu seoses Kuressaare joogiveega“ peale laekub mitu kirja. Teiste hulgas lugu mehest, kelle jaoks bakterivesi oli sõna otseses mõttes viimaseks piisaks karikas. Tema abikaasa pole valmis siiamaani kaamera ees rääkima, kuna ta lihtsalt ei suuda.

Selle aasta 6. mail hakkas Kuressaare haiglasse saabuma järjest ja järjest sarnaste kaebustega inimesi. Tol päeval ja ööl oli tööl EMO juht Mihkel Laidna. „Kõht lahti, oksendavad, halb olla…patsientide [vanuseline] ampluaa oli nullist sajani."

Haiguspuhangu põhjustaja kolibakteri koduks on inimeste ja loomade soolestik, kus see joogivette satub väljaheidete kaudu. Selle tavapärased sümptomid on kõhukrambid ja verine väljaheide. Nakkuse peiteperiood on 3-8 päeva, mistõttu seostatakse seda neljandal mail toimunud veeavariiga Kalevi tänaval.

Mikk Tuisk ütles, et üsna kiiresti saadi aru, et ühine nimetaja on Kuresaare ja Kuressaare kraanivesi. „Aga täna öelda, et nui neljaks on see õnnetusega seotud, siis mina ei julgeks seda täna väita.“

Lugu läheb aina põnevamaks, kuid esmalt on vaja aru saada põhilistest kuupäevadest ja sündmustest: 04.05 mail toimus avarii, 06.05 pärastlõunal hakkas inimesi haiglasse voorima ning 07.05 tegi Mihkel Laidna avaliku postituse, kus hoiatas ohtliku joogivee eest. Ta saatis selle sõnumi ka valda, terviseametisse ja Kuressaare veevärki, kuid ametlikult veesaastatust ei tunnistanud vallajuhid kolm päeva ning lasid inimestel vett rahuliku südamega edasi juua. Tuisk tõdes, et tagantjärgi ollakse oluliselt targemad ning ilmselgelt oli tegu veereostusega.

Puhta joogivee tünnid paigutas majade juurde vallavalitsus viis päeva pärast seda, kui haigla arst oli rääkinud oma kahtlusest, et haigust tekitav bakter pärineb joogiveest. Kuressaares on ka piirkondi, kus aastaid saigi ainult paagivee peale loota.

Kas kusagil on üks majapidamine, mis oma reovee kuidagi veevärki suunas? EMO arst Mihkel Laidna lükkab selle teooria ümber. Patsientidelt võetavad proovid viitavad, et haigetel oli korraga 3-4 erinevat soolenakkust. Ei ole lihtsalt tõenäoline, et ühe majapidamise inimestel on lähiajal olnud kolibakter, pluss veel adenoviirus, sapoviirus ja rotaviirus. Saastus pidi olema pärit suuremast trassist. Kuressaare veevärgi tegevuse suhtes viib terviseamet läbi järelevalvemenetlust. Ka selle tulemused lasevad end pool aastat oodata. Kuivõrd veevärgi rahaga tellitud arvamus ei andnud mingit infot, tellib vald oma raha eest uue ekspertiisi.

„Tellime tegelikult soovituslikult teadlastelt sisse selle analüüsi, et kuidas ja mis siin juhtus. Kuna summa on piisavalt suur, peame tegema hinnapäringu, aga meie soov oleks saada päris ausalt kas TalTech või maaülikool,“ ütles Tuisk.

Juba juulis oli Kuressaare veevärgis taas kolibakter sees ja kolmandat korda nüüd septembris. Juuli kohta pigistati silm kinni, aga septembri laine sunnib valda veega uuesti tegelema. Siit aga rullub lahti uus ja veelgi laiaulatuslikum probleem, mis puudutab kogu Eesti põhjavett.

Kuidas on nii, et inimesed ennast ise vee ja kanalisatsioonisüsteemiga haigeks teevad? Hüdrotehnikainsener Jaak Reinmets ütles, et kui vaadata, kuidas inimesed rajavad omale kaevu kõrvale, kaevust 30-40 meetrit reovee immutussüsteeme ja samas inimene kurdab, et maa võiks olla veelgi väiksem, et piisaks 20 meetrist. „Me joome solki ja kurdame, et oleme haiged.“

Ajalehtede arhiividest selgub, et ainuüksi viimase aasta jooksul on kolibakter lisaks Kuressaarele leitud veel kuues kohas. Hiljuti Harju-Risti kraanivees, kus inimestel soovitati keetmata vett mitte juua.

“Laser” on TV3 eetris teisipäeviti kell 20.30! Vaata saadet päises olevast videost! Lisainfo “Laseri” kohta leiab SIIT!

• Sisuturundus

47-aastane naine unistas kuid kiirest uinumisest ja rahulikust unest. Nüüd on see võimalik!

• Sisuturundus

„Ükski mure ei ole tühine!” Ämmaemand: ohuseisundeid, mida tuleks tähele panna ja jälgida on raseduse ajal palju – Raseduse jälgimise ABC