"Laser": kas vanematel on õigus oma lapsi virtuaalselt jälgida? Ekspert annab hinnangu

Noorte jaoks pole mingi probleem, et teised inimesed, ka võõrad, saavad aktiivselt jälgida nende asukohta. Värskes “Laseris” selgub, kuidas erinevad jälgimiseks mõeldud äpid, mille abil saab kontrollida oma sõprade, pereliikmete ja teiste lähedaste asukohta, võivad muutuda aga väga ruttu suureks privaatsuse rikkumiseks.

Viimases “Laseris” uuris Marii Karell, kas ja kuidas jälgivad vanemad oma lapsi. Lisaks rääkis saatejuht ka sotsiaalteadlasega, kes selgitas, kuidas jälgimise ja jälitamise vahel on väga õhuke piir.

Usalduse rikkumine viib suhte lõppemiseni

Viimases “Laseris” jagas oma hirmsat lugu noor neiu, kes õhtul oma sõpradega aega veetis. Kuna sõbrad olid tulnud külla välismaalt, siis koosolemist nauditi kaaslaste hotellitoas. Tol ajal suhtles neiu ka ühe poisiga, kellega ta suhtes ei olnud, kuid asi tundus selles suunas liikuvat. Tüdruk aga meeldiva õhtu käigus ei jälginud oma telefoni ligi kaks tundi ning lõpuks seda taas vaadates, oli tal mitukümmend vastamata kõnet ja sõnumit poisilt, kes teda aktiivselt jälginud oli.

“Mul oli oma sõbrannadelt sõnumeid, et ta oli neile helistanud, neile kirjutanud, uurinud, kus ma olen ja kellega. “Kus sa oled? Kellega sa oled? Miks sa kuskil hotellis oled? Ma tean, et sa oled seal mingi teise mehega!” Mulle ajas see nii hirmu sisse. Mul oli tunne, et sellega oli minu enda privaatsust ja elu rikutud.”

Seal kohal ka suhe lõppes. Neiu sai kokku noormehega ning mõistis, et selline käitumine ei ole normaalne. “Minu jaoks usaldus on nii tähtis. Kui ei usaldata isegi sõpradega kokku saama, siis paremaks asi ei lähe.”

Laste enda arvates on see turvalisem kui vanem teab asukohta

Saate jaoks küsiti ka tänaval erinevates vanustes laste käest, kas nende vanemad teavad, kus nad hetkel asuvad. Enamik lapsed ja ka teismelised ütlesid “Jah, vanemad näevad minu asukohta” ning neile on see täiesti normaalne, et ema ja isa saavad aktiivselt vaadata, kus nad asuvad. “Nad on vanemad ja peavad teadma, kus me oleme!” sõnas 13-aastane poiss ning sõber ta kõrval samuti nõustus.

Paljud teismelised ka tõdesid, et see tekitab turvalisema tunde kui õhtul välja minnes sõbrad või vanemad saavad näha, kus nad sel hetkel asuvad.

Laste iseseisvuse rikkumine ja vastutustundetuse tekkimine

Sotsiaalteadlane Marit Napp, kes kirjutas antud teemal ka doktoritöö, selgitas, et säärane jälgimine võib olla lapsele endale halb. “See, kuidas perekonnas käitutakse privaatsusega, kuidas sellest räägitakse ja ei räägita, kuidas keegi kellegi privaatsust rikub, siis see tegelikult jätab lapsele jälje. See on see muster, millega laps hakkab ka toimetama väljaspool pereelu, väljaspool kodu.”

Nappi sõnul on oluline, et lapsed õpiksid austama privaatsust, sest kui seda kodus ei õpita, ei osata ka hiljem teiste privaatsust hinnata.

Lisaks võib lapsel tekkida iseseisvumise asemel vastupidine efekt. “Seda saan ma küll oma uuringu põhjal väita, et see kasvatab lastes vastutustundetust. Lapsed teavad, et “ma ei peagi enam-vähem tänavat ületades üle tee vaatama, sest mul on ju ema, kes seda teeb kaugelt, tema vastutab, tema kontrollib, tal on kõik teada”. See vastutustunne, mis lastes ju peab tekkima… Me ju soovime, et neist kasvaksid ju mõistlikud inimesed, kes saavad iseendaga hakkama, aga kui neile ei anta võimalust olla iseseisev ja ei anta ka võimalust mingisuguse äpardusega hakkama saada või sellega tegeleda, siis mis me mõtleme, mis siis tulevikus tegelikult saab?”

Vaata “Laserit” ja saa teada, millised on jälgimise erinevad tahud ning mida noored sellest arvavad! Lisaks kommenteeris saates ka president Kersti Kaljulaid riigikogu tänaseid skandaale.