Suur ehmatus: mida teha, kui auto satub vesiliugu?

kaskokindlustus
Foto: Pixabay

Sisuturundus

Tee olukord ja sõidukiirus mõjutab rehvide haardumist ning alates kiirusest 50 km/h võivad rehvid haarduvuse kaotada, mis võib tekitada juhi jaoks väga ohtliku olukorra. Lisaks suurendab riski kiiruspiirangute eiramine, ebasobivad rehvid ja juhi käitumine ohtlikes olukordades. Järgnevalt selgitab Gjensidige kindlustusselts vesiliugu ja kuidas seda vältida.

Kuidas vesiliugu vältida?

Sõiduki rehvimustri põhilisi eesmärke on rehvide alt vee ärajuhtimine. Kui auto sõidab suurel kiirusel, ei pruugi rehvimuster vee tõrjumisega füüsiliselt toime tulla. Tasub kasutada sõiduki all rehve, mille mustrisügavus on piisav vee tõrjumiseks. 

Suverehvil on seadusega määratud miinimum sügavus 1,6 mm, kuid soovitav on kasutada rehve, mille mustri sügavus on 3 mm või rohkem (uue rehvimustri sügavus on ca 10 mm). Mida väiksem on rehvimustri sügavus, seda kiiremini tekib märja tee korral rehvi ja tee vahele veekiht ning rehvi haarduvus teega kaob. Märjal teel võivad kulunud või tühjenenud rehvid kaotada haarduvuse juba kiirusel 50 km/h, kuid korraliku sügavusega rehvid säilitavad haarduvuse kiirusel kuni 100 km/h.

Pidurdusteekonda mõjutab teekatte. Märjal teekattel võib  pidurdusteekond olla kuni kaks korda pikem ning seetõttu võib tugeva vihmasaju korral suuremal kiirusel tekkida lihtsasti vesiliug. Vesiliugu sattudes ei ole sõiduk juhitav. Kõige tulemuslikum meetod vesiliu vältimiseks on kiiruse vähendamine. Politsei- ja Piirivalveameti Liiklusjärelevalvekeskuse juhi Hannes Kullamäe sõnul on äärmiselt oluline, et juhid kasutaksid hooajale sobivaid ja nõuetele vastavaid rehve. Kullamäe selgitab: „Õnnetuse korral politsei alati kontrollib sõidukite rehvide vastavust nõuetele. Kohustusliku talverehvi hooaja alguses pööratakse kontrollidega ka liiklejate tähelepanu riskidele, mis kaasnevad nõuetele mittevastavate rehvide kasutamisega. Kuigi korralike rehvideta pole võimalik turvaliselt sõita, tuleb siiski meeles pidada, et ainult rehvid ei taga ohutust. Kõige tähtsam on siiski juhi käitumine – teeoludega arvestamine ning nendele vastava sõidukiiruse valik.”

Lisaks kiirusele tuleb meeles pidada ka sõidu trajektoori, kuna rehvid haarduvad teega kõige paremini, kui sõiduk liigub otse mööda teed. Märja tee korral tuleks vältida tarbetuid reavahetusi ja möödasõite ning muid järske manöövreid. „Tasub meeles pidada, et kõiki manöövreid võiks märjal teel teha tavapärasest sujuvamalt,“ soovitas Gjensidige kindlustuse sõidukite tootejuht Marko Privoi.

Kokkuvõtlikult juhised vesiliu ennetamiseks:

  1. Veendu enne sõitu, et rehvirõhk on normaalne, kuna liiga madal rehvirõhk suurendab vesiliu ohtu.
  2. Ära sõida liiga kulunud rehvidega.
  3. Vihma ajal ja järel sõida aeglasemalt.
  4. Märgades sõidutingimustest väldi püsikiirushoidja kasutamist.
  5. Väldi teeservi, kuhu lompidel on kombeks koguneda.

Kui satud vesiliugu

Olenevalt juhi sõidustiilist ja muudest asjaoludest käitub ja reageerib vesiliu puhul iga auto erinevalt. Rehvi all olev veekiht ei ole jäine tee, mistõttu tavapärased meetodid libisemise vältimiseks siin ei tööta. Siiski on mõned juhised, mida iga juht võiks vesiliuga kokku puutudes teada ja järgida:

  • Jää rahulikuks!
    Põhiline on vesiliugu sattudes mitte paanikasse sattuda, kuna ülereageerimine teeb olukorda hullemaks. Selle asemel peaks üritama säilitada külma närvi ja tervet mõistust ning teha autoga olukorrast pääsemiseks sujuvaid manöövreid.
  • Väldi äkilisi roolipööramisi. 
    Kui sõiduk on kaotamas juhitavust, on selles olukorras peamine mitte pöörata järsult rooli. Kui vesiliu ajal rooliga suuri manöövreid ette võtta, võivad rehvid kohe, kui need uuesti teed puudutavad, sõiduki järsu suunamuutuse tagajärjel hoopis külglibisemisse viia.
  • Väldi äkilist pidurdamist. 
    Esimene instinkt vesiliuga kokkupuutel võib olla järsult piduripedaali vajutada, kuid seda teha ei tohiks. Selle asemel on vesiliu vältimiseks soovitatav nn mootoriga pidurdamine ilma rooli asendit muutmata. See tähendab, et kui auto on vesilius, tuleb jalg gaasipedaalilt koheselt eemaldada ja vältida äkilisi liigutusi. Seejärel tuleb oodata, kuni taastub rehvide kontakt teepinnaga ning juht saavutab sõiduki üle uuesti kontrolli.
  • Hoia roolist tugevalt kinni. 
    Vesiliu puhul ei toimu libisemine alati sageli kõigi rataste all korraga, näiteks juhul, kui auto sõidab lompi ühe küljega. Sellises olukorras on eriti oluline roolist kindlalt kinni hoida ja rahulikuks jääda, sest suurenenud vastupanu sõiduki ühel küljel võib autot pöörata ja isegi rooli “käest ära tõmmata”. Selle tulemusel võib sõiduk teha kontrollimatuid manöövreid ja põhjustada õnnetuse.
  • Kui kontroll on tagasi saadud, väldi teel seisma jäämist. 
    Kui on vaja aega, et ennast jälle koguda, veendu, et oled ohutult teeserval või pööra võimalusel teelt maha. Taganttulevad autod võivad samas kohas sattuda samuti vesiliugu. 

Kuigi vesiliug on juhtide jaoks hirmutav, siis eelnevaid soovitusi kasutades ja  sobivate ettevalmistuste korral on risk ohtlikusse olukorda sattuda tunduvalt väiksem.

Kindlustunde tagamise kasko

Vesiliug võib olla hirmutav ja ohtlik olukord isegi väga kogenud juhi jaoks. Kindlustunde autoroolis tagab kaskokindlustuse olemasolu. Nimelt aitab kaskokindlustus avarii või muu õnnetuse korral kiiresti taastada õnnetuse eelse olukorra ilma sulle ootamatult suuri kulutusi põhjustamata. Paljude inimeste jaoks on kindlustunde olemasolu tähtis ning tänu sellele on näiteks vesiliu tekkimisel lihtsam rahulikuks jääda kui sa tead, et vähemalt sinu auto on kindlustatud ning kui peaksid ise kellelegi teisele kahju tegema, siis kasko aitab sellega.

Kokkuvõttes

Vesiliu ohu korral on soovitatav alati kiirus maha võtta, hoida roolist kinni, sõita võimalikult sirgjooneliselt ja mitte järsult pidurdada. Gjensidige kindlustus tuletab meelde, et kui auto muutub vesilius juhitamatuks, on oluline säilitada rahu, sest ainult nii saab juht teha õigeid otsuseid, kuidas ekstreemsetes oludes toime tulla.

Kommentaarid puuduvad