Teisele poole maakera elama põrutanud Kaisa Kuusnõmm: see on meie abielu korralikult proovile pannud

2021. aasta suvel abiellunud ja peale seda Aasiasse elama põrutanud fitnessistaar Kaisa Kuusnõmm on enda elus uue lehekülje keeranud ja tänaseks hoopis Austraaliasse kolinud. Uurisime, kuidas tal täna läheb, milliseid nõuandeid jagab ta kõigile treeningutega alustavatale inimestele ja milliste nippide abil ta iseend fookuses hoiab.

Kuidas sündis otsus Balilt lahkuda ja mis tunne teil praegu on? Kas ja kuidas on elu välismaal mõjunud teie abielule ja omavahelisele suhtele?

Bali on paradiis sõna otseses mõttes, aga me tundsime viimasel ajal, et midagi jäi justkui puudu. Saime kõik vajalikud teadmised ja kogemused seal kätte ja tundsime mõlemad, et aeg on edasi liikuda. Ja ei saa eirata, et igatsesime mõlemad ikkagi lääne kultuuri järgi. Aasia on imeline, aga eesti hing tahab saada ikkagi piimatooteid, puhtust, kõnniteid ja natukene sellist kodusemat olemist.

Austraalias on see kõik olemas. Tunne on imeline! Kohe, kui mu jalg Austraalia maapinda puutus, teadsin kohe, et olen õiges kohas. Siin on imeline! Reisimine on korralikult ebamugavustsooni ennast panemine ja loomulikult see on korralikult meie abielu proovile pannud, aga eks see tegelikult eesmärk oligi. Me ei oleks Eestisse jäädes mitte kunagi teada saanud neid asju, mida teame nüüd. Me oleme inimestena kasvanud, aga ka meie suhe on kasvanud täiesti teise dimensiooni. Kes elab üle mitu aastat reisimist, elab üle ükskõik mille - päriselt!

Seoses uue aastaga annavad paljud inimesed endale ka lubadusi, ent tihti kaob see entusiasm kiiresti. Kuidas ikkagi neid lubadusi iseendale hoida ja uut elustiili päriselt säilitada?

See on miljoni dollari küsimus. Eks suurim viga ongi see, et jäädakse lootma mingisugusele entusiasmile ja motivatsioonile. Elustiil tähendab seda, et neid igapäevaseid toimetusi tehakse sellest hoolimata, kas motivatsioon on või mitte.

Mina võrdlen tervislikku eluviisi hambapesu või tööl käimisega. Sa ei oota hommikul motivatsiooni, et kui see tuleb, siis pesed hambad ja lähed tööle. Sa teed need asjad ära, sest need on vaja ära teha - meeldib või mitte. See on elustiil. Elustiilil ei ole algust ja lõppu - seda on vaja rakendada elu lõpuni. Distsipliin viib tulemuseni, motivatsioon viib uuesti alustamisele. Edukatel inimestel on edukad harjumused, ebaedukatel on vabandused.

Vaata enda igapäevastele harjumustele peale ja sa näed, miks sa oled või miks sa ei ole edukas enda asjades. Inimesed võtavad ennast korra kokku ja siis nad väsivad. Korra kokku võtmine ei anna tulemust. Ühe korra hammaste pesemine ei anna säravvlaget naeratust.

Sa pole kunagi varjanud fakti, et sinu keha ei ole alati olnud selline, nagu täna. Minevikus ei tegelenud sa üldse spordiga ja käisid meelsasti hoopis pidudel. Mis hetkel käis sinu peas see klõps ära, et nüüd mulle aitab?

Tead see klõps käiski ära siis, kui ma vaatasin peeglisse ja mul sai kõrini iseendast. Ma nägin väsinud välja, mul rippus sang üle püksiääre, minus polnud enesekindluse raasugi ja mul sai sellest siiber. Mul polnud õrna aimugi, et ma muidugi nii heasse vormi suudan ennast ajada, aga üks oli kindel - nii halvas vormis ma enam olla ei tahtnud.

Ma mäletan, kuidas ma ei suutnud isegi ilma puhkamata viiendale korrusele kõndida. Füüsiline vorm oli nii halb, kõik ajas hingeldama. Ma olin sisuliselt pensionär kinni 25 aastase kehas - õudne. Ja oleme ausad, see pidutsemine väljus ka täielikult kontrolli alt. Mul oli kaineid päevi vähem kui mitte kaineid. Mul tulevad külmajudinad, kui ma mõtlen, et mis minust oleks saanud, kui ma poleks seda kannapööret teinud.

Millist nõu annaksid sa neile, kes ainult motivatsiooni peal tulemusteni loodavad purjetada ja siis käega löövad, kui see ära kaob? Kuidas seda tahtejõudu iseendas treenida?

Kõik algab pihta sellest, kas sa väärtustad iseennast. Kui sa väärtustad iseennast, siis sa toitud hästi, sest sa pead endast lugu. Sinu keha on tempel ja sa ei tangi sinna prügi sisse. Täpselt samamoodi aktiivsusega. Ennast väärtustav inimene treenib sellepärast, et ennast hästi tunda.

Enamasti need motivatsiooniinimesed räägivadki endale seda juttu, kuidas nad PEAVAD tervislikult toituma, sest a la on vaja alla võtta või nad PEAVAD käima trennis, et rasva põletada vms. Selline kõne ei hoia meid joonel - varem või hiljem me lõpetame nende asjade tegemise, mis meile vastumeelsed on. Meil ei ole vaja mingit tahtejõudu, meil on vaja hakata väärtustama ennast!

Pea endast lugu, premeeri ennast hea toiduga ja premeeri ennast suurepärase trenniga, sest sa oled seda väärt. Ja kui see ei toimi, siis minu poolt väike mõte: "Kui õudne võib olla see elu, kui sa oled enda füüsilises kehas lõksus. Kui see paneb sulle limiteeringud peale."

Kui sa mõtled tagasi kõikidele nendele aastatele, mil sa fitnessiga tegelenud oled, siis kas on olnud ka neid hetki, kui sa oled kaalunud loobumist? Mis sind edasi aitas?

Loomulikult ka minul on käinud kahtluseid ja selliseid käega löömise hetki, aga siis ma tuletan endale meelde, et miks ma seda üldse teen. On täiesti okei vahepeal puhata ja mängida, n-ö tulla sellest fitnessmaailmast korraks välja.

Kui tuleb loobumise mõte, siis on vaja puhata, mitte alla anda. Enamasti puhates jõuabki kohale tegelikult, et see on see elu, mida ma armastan. Trenn ja tervislik toit jääb minuga elu lõpuni - ma tean, mis tähendab, kui seda pole ja vot see on õudne. Ma ei igatse sekundit ka tagasi seda enesetunnet, mis mind saatis enne fitnessi leidmist. See oli õudne.

Kuidas sa suhtud terminitesse "patutoit" ja "dieedi petmine"? Kas toitu saab päriselt sildistada heaks või halvaks?

Sõnadel on jõud ja sõnasid tuleb kasutada ülima ettevaatlikkusega. Kui me räägime endale seda juttu, kuidas me teeme pattu, siis mida me endale sisendame? Et me oleme ebaõnnestujad, et me ei saanud hakkama ja me peaksime ennast nüüd selle eest karistama. Ma arvan, et on olemas toidud, mis on meie füüsilisele kehale kasulikud ja on olemas toidud, mis pole küll kasulikud meie füüsilisele kehale, aga need toidavad meie vaimu. Toit olgu toit ja oluline on lihtsalt aru saada, mida toit meiega teeb.

Sõna dieet on eesti keeles üldse ära rikutud. Dieet tähendab ju tegelikult ükskõik millist toitumist. Miskipärast on sellele tõepoolest negatiivne silt juurde pandud.
Toitu heaks ja halvaks sildistada - milleks? Miks me peame tegema midagi õigeks ja midagi valeks? Me peame lihtsalt toidust teadlikumaks saama.

Tegeled aktiivselt ka tuhandete naiste aitamisega ja oled loonud erilise programmi, mille märksõnaks on elustiili muutus. Millest see programm koosneb, kes on oodatud sinna osalema ja mida selle lõpuks saavutatakse?

Minu missioon ongi juurutada tervislikku elustiili ja kõike seda, mis käib selle ümber. Kaisafitnessis me võtame inimest kui tervikut. Tervislik elustiil sisaldab peale toitude ja treeningute ka meie vaimset tervist, mõtlemist, enesearmastust. Kõik teavad, kuidas tegelikult ju sööma peaks, kuidas treenima, kui palju magada jne, aga sellest hoolimata me ei tee seda. Miks? Vot täpselt sellepärast, et me ei näe ühendusi kõikide nende punktide vahel.

Kui me hakkame endast lugu pidama, siis me automaatselt muudame enda harjumusi ja meie harjumused kujundavad meid. Me ei hakka füüsiliselt mitte kunagi muutuma, kui meie vaim korrast ära on. Kaisafitnessis me tegelemegi teadlikkuse tõstmisega, treenime ja toitume hästi, saame kokku kõnedes, hoiame ja toetame üksteist. Ja see on see, mis ka reaalselt jäädavaid tulemusi toob. Me ei tegele lühiajaliste dieetidega, vaid me elame ja hingame koos sama elustiili.

Kui suurt rolli mängib sinu hinnangul inimese vaimne pool sellel teekonnal?

Vaimne pool? Ma ütleks, et see on kõige olulisem üldse. Kui meie peas on asjad paigas, siis meie keha tuleb kõigega kaasa. Vastupidi aga mitte kunagi.