INTERVJUU| Sisulooja Karl-Gustav õilsast eesmärgist: kui keegi teine ei tee, siis pean seda tegema mina

Karl-Gustav, Sinu jälgijad ning Eesti televaatajaid on kõik märganud, et oled väga positiivne ja energiastpakatav inimene. Kust Sa oma sära ja optimismi võtad?

Mulle meeldib lihtsalt võtta kõiki asju positiivselt. Miks peab elu võtma liiga tõsiselt või olema negatiivne. Ma küsiks, mis üldse on negatiivsus (naerdes) ? Ma lihtsalt tahan olla mina ise ja nautida elu täiel rinnal.

Sa oled küll Eesti sisulooja, aga elanud pea terve elu Soomes. „Kõige parema kaaslase“ saadet vaadates tundus mulle, et sa erinesid tugevalt oma avatusega teistest noortest. Mis sa ise arvad, kas just Soome ühiskonnas kasvamine võib-olla seda mõjutanud?

Võib-olla on see tõesti mõjutanud minu ellusuhtumist, et ma olen Soomes kasvanud. Ma polegi varem mõelnud sellele nii. Aga tõesti Soomes on palju vabam ühiskond. Kui sa elad seal Soomes, siis see vibe (meeleolu - toim) on kuidagi teine… See on tolerantsem ja positiivsem. Näiteks kui ma Eestis poodi lähen, siis ma tunnistan, et ma igatsen soome klienditeenindust. Ma ei taha Eestis poodi minna, sest müüjad on kõik nii depressiivsed.

Mis võib Sinu arvates selle põhjuseks olla?

Ma ei teagi. Ma arvan, et palk kindlasti mõjutab seda töötajate suhtumist. Soomes on palju kõrgemad palgad. Eriti, kui rääkida sisuloojatest, siis see number on ikka palju-palju suurem.

Millest see üldse sõltub, kui palju sa sisuloojana raha teenid?

Sisulooja teenib näiteks tehes brändidega koostööd - tutvustab enda sotsiaalmeedia kanalis toodet või teenust, mida koostööpartner pakub, või olles juutuuber, siis videote reklaamtuludest.

Summad liiguvad enamasti selle järgi, kui hea kaasatus sul on statistika järgi ja muidugi tuntud nimi mängib ka siin rolli. Sotsiaalmeedia on täiesti omaette maailm, et selle kõrvalt Eestis palgatööd teha ei tundu eriti ahvatlev.

Tänapäeval soovivad väga paljud noored saada juutuuberiks või sisuloojaks. Sellest on saanud justkui unistuste töö. Kas see oli ka Sinu unistus?

Ei olnud kusjuures. Mu unistus oli hoopis saada kiirabiarstiks, sest ma vaatasin TV3 sarja „Brigaad 3“ ja see inspireeris mind. Peale gümnaasiumit ma proovisin Soomes kiirabiarstiks õppima minna, aga ma ei saanud sisse. Mul on tegelikult tõsiselt hea meel, et ei saanud, sest mul on hetkel nii palju tööd ja projekte.

Nüüd ma mõtlen hoopis, et ma tahaksin elus kindlasti nelja või viit ametit pidada, sest ma ei kujutaks ette, et teeksin elu lõpuni vaid ühte tööd. Kuulen lugusid, et inimene on ühes majas töötanud 20-30 aastat. Mul tekib küsimus, kuidas sa suudad? (naerdes).

Kuidas sai Sinust sisulooja?

See oli tegelikult kogemata. Mulle on alati meeldinud filmindus - kirjutada stsenaariume, filmida, lavastada. Juba väiksena me tegime sõpradega erinevaid videoid ja etendamise suvel vanavanemate juures teatrietendusi.

2015. aastal ma hakkasin YouTube’i kanalile tegema Minecrafti mängu videoid soome keeles. Aga kuna mu klassikaaslased hakkasid neid Soomes vaatama ja mulle see ei meeldinud, siis ma kustutasin selle kanali ära ning hakkasin salaja tegema uuele kanalile eestikeelseid videoid. Nii mu Soome tuttavad ning klassikaaslased ei saanud sellest teada.

Ja siis hakkasimegi koos kahe sõbraga looma sisu uuele kanalile. Meie nimeks sai Kuldne Kolmik ja tegime igasuguseid väljakutsete videoid, would you rather ...(kas sa pigem... - toim) mänge, ehk kõike, mis oli sel ajal moes. Aasta või kahega saime tuhat jälgijat ning kui me 2019. aastal videote tegemise ära lõpetasime, siis oli meil juba 16 000 jälgijat. Peamiselt noored umbes 7-20-aastased.

See on Eesti mõistes päris suur jälgijate arv. Mis Sa ise arvad, mis noori teie tehtud videosisu juures paelus?

Ma arvan, et me torkasime silma mingi teistsuguse sisuga. Tegime ka humoorikaid sketše ja lühifilme. Me olime nagu ainukesed, kes tõid sellised žanrid Eestis välja. Ma täitsa igatsen seda ja tegelikult ma olin ju tookord täiesti kindel, et mina üksinda edasi videosisu ei tee. Et kui meie nii-öelda Kuldne Kolmik upub, siis ma upun koos nendega.

Ometi oled Sa täna siin ja edukas sisulooja.

Ma mõtlesin jah siis, et kindlasti ma ei taha üksinda jätkata, aga jälgijad palusid, et ma jätkaksin. Ka mul endal tuli suur videote tegemise tuhin peale ja ma mõtlesingi, et ma teen edasi üksinda. Tegin Instagrami, jälgijaid tuli igast suunast ja hakkasid ka koostööpakkumised ettevõtetelt tulema. Tänaseks üldjuhul eestlased teavad mu nime ja teavad, kes ma olen. Muidugi tänu „Kõige parem kaaslane“ saates osalemisele on mu jälgijaskonnas nüüd ka vanemaid inimesi.

Paljudel sisuloojatel tundub olevat mõni südamelähedane teema või sõnum, mida nad inimestega jagada tahavad. Mis on see sõnum, mida Sina oma sisuloomega soovid jälgijatele edastada?

Minu enda eesmärk on mingil moel noortele abiks olla. Ma tahan luua olulise sõnumiga sisu ja videoprojekte. Tõsta esile tabusid ja rääkida asjadest nii nagu nad on. Keegi peab rääkima asjadest autentselt ja kui keegi teine seda ei tee, siis pean seda tegema mina.

Näiteks 2019. aasta lõpul ma tegin oma 3-osalise lühifilmi ’’Miski pole igavene“, mis räägib raskekujulise haigusega võitlevast tüdrukust. See sai väga populaarseks ning on kogunud YouTube’s üle 100 000 vaatamise. Tegelikult kirjutan ma praegu uut lühifilmi, mis ootab teostamist. Ma loodan väga, et see jõuab ka teleekraanile.

Sa mainisid, et soovid sisuloojana olla võimalikult autentne ja kui keegi teine seda ei tee, siis pead tegema seda Sina. Kas sa tunned ka, et sotsiaalmeedias täidetakse mingeid rolle ja ilustatakse elu?

Jah, hea näo tegemine on tihti. Kõik on nagu hästi positiivne ja paljud ei näita päris elu. Ma ise tahaksingi näha rohkem sotsiaalmeedias seda, mis päriselt elus toimub ja milline see sisulooja inimese või persoonina tegelikult on.

Kas sa ise oled sotsiaalmeedias alati autentne?

Ma üritan olla.

See pole kindlasti lihtne olla suure jälgijaskonna ees aus ja täiesti autentne ilma, et inimene oleks väga enesekindel. Kui enesekindlaks inimeseks sa ennast pead?

Ma võin tunduda mega enesekindel, aga ma pole üldse enesekindel tegelikult. Selle nii-öelda koore all on väga ebakindel inimene. Ma alati kahtlen selles, mis ma räägin või mis ma teen. Ma olen inimene, kes püüab meeldida kõigile ja see on minu jaoks raske, kui ma kellelegi ei meeldi. Lisaks ma alati tahan teha asju paremini ja ma kritiseerin tihti ennast, näiteks oma välimust. Aga ma olen üritanud saada tolerantsemaks enda suhtes.

Mis Sa selle jaoks teinud oled, et enda suhtes rohkem tolerantsemaks saada?

Ma üritan ennast vähem kritiseerida. Hiljuti võtsin endale personaaltreeneri ja eesmärgiks endaga rohkem rahul olla. Mul on nüüd treening- ja toitumiskava, mida ma jälgin. Loodan, et saan nüüd suvel särgita ka randa minna (muiates).

Praegu oled Sa pool aastat elanud Eestis ja toimetanud erinevate projektidega siin. Millised on Sinu lähitulevikuplaanid?

Suvel toimub minu vanatädi Teoteatril nädalapikkune filmilaager, kus mina saan olla juhendaja ja noortega koos lühifilmi teha. Kuna Soomes teen vahel asendusõpetaja tööd ja vabal ajal pidevalt tegelen stsenaariumite kirjutamise, filmimise ja monteerimisega - on see nagu minule loodud.

Peale seda ma lähen Soome kaitseväkke. Ma soovin mugavustsoonist väljuda ja vaadata, kas ma saan sellega hakkama. Ma isegi vahetasin kodakondsust, et saada just Soome kaitseväkke.

Sa ikka jõuad!

Kui ma midagi tahan elus, siis ma seda teen. Iga päev on minu jaoks nagu uus episood. Töö mõttes tahaksin ma hetkel Eesti telemaastikul töötada. Raha ei ole praegu minu eesmärk, vaid ma teen sisetunde järgi asju ja praegu sisetunne ütleb, et ma peaksin tegema Eesti telet.