Ühe eestlanna abordikogemus: olin ideaalne näide sellest, kuidas inimene ei ole valmis

Eelmisel suvel otsustas USA ülemkohus kaotada osariikide ülese põhiseaduse, mis võimaldas kõigil naistel aborti teha. Vastuoluline otsus raputas pea tervet maailma: kas me tõesti liigume ajas aina tagasi?

Neli eestlannat jagasid anonüümselt TV3.ee portaaliga oma lugu, miks nad olid sunnitud aborti tegema. Taasavaldame ühe naise kogemusloo.

Laura Johanna lugu

Laura Johanna sai vahetult enne oma 25. sünnipäeva teada, et on jäänud ootamatult lapseootele. Teismelisena oli ta veendunud, et kui ta peaks eales rasedaks jääma, ei kavatse ta aborti teha. Nüüd aga oli ta olukorras, kus raseduse katkestamine tundus ainsa pääseteena.

Laura Johannal on polütsüstiliste munasarjade sündroom, mis tähendab, et tema jaoks on loomulikul teel lapse saamine keerulisem kui teiste naiste jaoks. Ajal, mil naine lapseootele jäi, töötas ta klienditeenindajana ja põdes sügavat depressiooni, nii et igal õhtul enne magama jäämist soovis ta, et ei ärkaks enam hommikul üles. “Ma olin totaalselt läbipõlenud ja vägas halvas kohas oma elus,” tunnistab ta.

Soovimatu raseduse vältimiseks tarvitas Laura Johanna beebipille ja vaadates oma haigust ning menstruatsiooni ebaregulaarsust, ei osanudki ta iial ette näha, et võiks lapseootele jääda. Pillid vedasid teda aga alt.

Pärast raseduse kinnitamist arsti juures oli naine šokis. Tol hetkel sai ta kõige suuremat abi just naistearsti käest, kelle öeldud sõnu ta tänaseni meenutab. “Ta ütles mulle, et vahet pole, mis otsuse sa praegu teed, see on praegusel hetkel sinu elu kõige õigem otsus. Vahel ma meenutan seda, kui ma mõtlen, et mul võiks praegu laps olla. Aga see pidi nii minema,” sõnab Laura Johanna.

Mees, kellest Laura Johanna lapseootele jäi, oli tema endine kallim, kellega koos peeti maha ka pikk vestlus ja kuigi ühel hetkel juba tundus, et noored saavadki vanemateks, leidsid nad, et pole tegelikult kumbki selleks valmis. Ka Laura Johanna ema tõdes, et kuigi lapselaps oleks tore, ei olnud ta valmis veel vanaemaks saama.

Otsus aborti teha ei tulnud Laura Johanna jaoks sugugi lihtsalt: tujud ja emotsioonid kõikusid päevast päeva ning ta elas seda väga raskelt üle. Abordi tegemise protseduuri mäletab ta samuti detailitäpsusega, sest oli terve selle aja vältel teadvusel ning koges iga sekundit, mil see kestis.

Täna elab Laura Johanna Portugalis ja on teinud oma elus kannapöörde. 10 aastat tagasi ei olnud tema elus rõõmu ega ambitsioone, ent täna ootab teda ees uus ja tore tööpakkumine. Lapsi Laura Johannal pole ja praegu on naine kahevahel, kas ta neid üldse kunagi soovib. “Mina olen ideaalne näide sellest, kuidas inimene ei ole valmis, ta ei ole õiges kohas. Otsused, mis ma tegin, olid lõppkokkuvõttes ikkagi ainult lapse kasuks,” on Laura Johanna veendunud.

Loe kõigi nelja naise kogemuslugu SIIT!