Reklaam sulgub sekundi pärast

Liitu meelelahutusklubiga

Marek Lindmaa valmistub oma elu raskeimaks väljakutseks: karusid jagub ohtralt, aga kõige hullemad on…

Joonatan Pärn

Marek Lindmaa ja tütar Isabeli matkadest valmivad meeleolukad videod!
Marek Lindmaa ja tütar Isabeli matkadest valmivad meeleolukad videod! — FOTO: TV3

Armastatud TV3 telenägu Marek Lindmaa võtab ette suure väljakutse. Esimeste eestlastena plaanitakse osaleda maailma raskeimal aerutamismaratonil Yukon 1000, kus tuleb lihasjõu abil aerutades 10 päevaga läbida koguni 1600 kilomeetrit. Sõit kulgeb asustamata aladel ning osalejad saavad proovile panna oma ellujäämisoskused.

Marek on Kanadas aerutades läbinud juba 715 kilomeetri pikkuse Yukon River Questi, kuid distantsil märkimisväärselt pikema Yukon 1000 näol on tema sõnul tegemist puhtalt ellujäämisvõistlusega. "Kui Yukon River Questil, mis oli 715 kilomeetrit pikk ja oli lubatud kasutada igasugust abi ning oma varusid täiendada, siis nüüd lähed lihtsalt ellu jääma."

"Kõik, mis endale stardist kaasa võtad, sul ongi. Varusid täiendada ei saa, inimestega kokku puutuda ei tohi ja sõidad kaks korda rohkem kui Yukon River Questil. Kui sõitsime seal 715 kilomeetrit, siis nüüd on ees ootamas 1600 kilomeetrit. See on nagu sõita Tallinnast autoga Prahasse, aga meie oleme kajakkides," selgitab ta.

Võistlejaid ootavad ees karud, põdrad, hundid ja sääsed

Mareku sõnul tuleb võistluse jooksul päevas aerutada koguni 18 tundi. "Kuus tundi pead olema iga päev maa peal, karude, põtrade ja huntide keskel. Karusid jagub seal ohtralt, aga kõige hullemad pidid olema sääsed. Seal pole kasu ka sääsetõrjevahendist, vaid peab endale sellised mütsid hankima, kus on võrgud ees."

"Eelmisel korral, kui käisime (Yukon River Questil), siis nägin võistluse käigus üht karu, kes kõndis kalda peal ja vaatas meile pikalt järele. Võistluseelsel perioodil, kui käisime piirkonnaga tutvumas, jäime kahe karu vahele lõksu. Natuke ärevusttekitav ja hirmutav olukord oli, aga kõik laabus. Asju tuleb võtta huumoriga," kinnitab Marek.

Abi saamiseks tuleb oodata üle ööpäeva

Mareku kinnitusel on õnnetuste korral tagatud teatud määral ka korraldajapoolne abi, kuid sellega kaasneb üks suur "aga". "Põhimõtteliselt lähed täiesti teisele planeedile. Korraldajad ütlevad, et kiirabi jõuab kaheksa tunniga, aeglane abi 24 tunniga. Reaalne olukord on, et minimaalselt 36 tundi läheb aega, enne kui keegi appi tuleb. Kui oled hätta sattunud ja suudad istuda, istud paati ja jõgi kannab sind tsivilisatsioonini välja." 

"Kui lähed näiteks paadiga ümber ja toit kaob ära, siis sul ei olegi toitu. Võid võtta pitseeritud kotist välja satelliittelefoni ja öelda, et ma rohkem ei võistle, äkki tulete mulle paari päeva jooksul järgi. See ei ole nagu Võhandu maraton, kus iga kurvi taga on asustatud koht. Kui katkestad, siis on kaks võimalust: kas oled ühe koha peal paigal ja ootad mitu päeva, et abi tuleks või sõidad võistluse lõpuni, sest muud varianti pääsemiseks pole," nendib ta.

Tervest Baltikumist esimestena võistlustulle

Yukon 1000 korraldajate hinnangul laekub igal aastal tuhandeid avaldusi inimestelt, kes soovivad end võistlusel proovile panna. "Lõpuks pääseb võistlusele 30-40 alust ja rohkem mitte. Üheks eelduseks, et sinna saad, on Yukon River Questi läbimine. Korraldajad reklaamivad, et rohkem inimesi on käinud Mount Everesti otsas, kui jõudnud selle võistluse lõppu. Oli suur asi, et sinna pääsesime. Mitte ainult tervest Eestist, vaid ka kogu Baltikumist läheme sinna võistlusele esimestena," kinnitab Marek.

Mareku sõnul peavad korraldajad valiku tegemisel silmas ka võistlejate primitiivsete ellujäämisoskuste taset. "Kui oled ainult sportlane ja tublit tööd teinud, aga sul ei ole looduses ellujäämise oskusi, siis öeldakse, et siia sa kahjuks oodatud ei ole. Nad ei oota sinna sportlasi, vaid mentaalselt hästi hakkama saavaid inimesi, kes tulevad toime nii iseenda kui ka loodusega ja on peast parajalt hullud, et sellist asja teha."

Eesmärk on ellu jääda

"Seal võib juhtuda nii palju asju, mis ei sõltu sinust endast. Keelatud on kõik kahepoolsed sidevahendid. Sa ei saa kasutada telefoni, isegi levi pole. Sa ei tohi võistluse käigus teada, mitmendal kohal oled. Lähed võistlusele, kus oletad, kui hästi sul on läinud."

"Praeguse seisuga on Eestist minemas kaks paatkonda ja minu paatkonna eesmärk on jõuda finišisse kuue-seitsme päevaga. See tähendaks laias laastus 250 kilomeetrit sõitmist päevas, 18 tunni jooksul. Kuidas see õnnestub, selgub juba kohapeal," nendib Marek.

Võistluse kulgu mõjutab ka veetaseme kõrgus ja voolukiirus. "Praegused luureandmed näitavad, et sel aastal on lund vähem, mis tähendab, et väga palju lusti ei ole ja tuleb ise vaeva näha et päevas 250 kilomeetrit täis tuleks."

Aasta alguse seisuga on Eestis aerutades läbitud juba 200 kilomeetrit

Mareku kinnitusel on alates käesoleva aasta algusest Eestis aerutades läbitud juba 200 kilomeetrit. "Aprilli lõpus tuleb ka Võhandu maraton ja seal on meil plaan teha selline lüke, et laupäeval on võistlus, aga meie alustame juba reedel. Hakkame sõitma reede varahommikul finišist starti."

"Ehk siis vastuvoolu 100 kilomeetrit mööda Võhandu jõge. Kui jõuame sinna lõpuks kohale, magame paar tundi ja kui lõpuks päris võistlus pikka hakkab, tuleme sama teed pidi tagasi. Proovime Võhandu 200 ära teha."

Maratonil osalemine on parajalt kulukas ettevõtmine

"Ainuüksi võistlustasu on 3000 eurot inimese kohta. Lennupiletid kogu pundi peale on laias laastus 10 000 eurot. Neid kulusid tuleb seal päris palju. Samuti on reisikindlustus palju kallim, kui näiteks tavalise puhkusereisi puhul," kinnitab Marek.

Marek Lindmaa pöörase väljakutse kohta saad lisainfot siit!

Kommentaarid puuduvad

Loe lisaks

Sisuturundus