Liis Lusmägi kolis perega laste hariduse nimel Norra: Eesti koolisüsteem on liiga stressirohke!

Raadiohääl, telenägu ja koolitaja Liis Lusmägi pakkis kogu perega kohvrid ning kolis Norra ning seda kõike oma laste nimel. Millist elu nad seal elama hakkavad, miks just Norra ja mis saab tema tööst Eestis?

Helistan Liisile teisipäeva pärastlõunal, kui ta on juba mõned päevad Norras viibida saanud ja end sisseseadnud. Tema häälest kostub rahu ja siiras rõõm ning ta kinnitab, et emotsioonid on siiamaani vaid head. "Mida lähemale tuli aeg ärasõidule, siis tekkis selline kerge ärevus, et jeerum, millega ma hakkama olen saanud! Üksi võib ju kõike korraldada, et aga et ma terve pere ka veel kaasa tirisin... Me oleme olnud siin viis päeva ja kõik tunnevad end väga hästi ja väga koduselt," muljetab Liis.

Liisi pere uus kodu asub väiksemas kuurortlinnas, maja ise kesklinnast ligi kolm kilomeetrit eemal. "Meil on siin põllud, matkarajad, lopsakas loodus, väikesed eramajad. Hästi turvaline ja soe ümbruskond on, millega me ka Eestis olime harjunud. Lapsed on juba leidnud endale ka esimesed mängukaaslased. Sulandumine on käinud kiiremini, kui ma oleksin ise osanud arvata!" rõõmustab Liis, ent tõdeb, et bürokraatilist asjaajamist on loomulikult palju. Seda kõike muidugi selleks, et tema lapsed seal ilusti kooliteed saaksid alustada.

Eestlase lemmiksöök on teine eestlane

Kui paljud Liisi sõbrad ja tuttavad on tänaseks talle suure elumuutuse puhul õnne soovinud, siis paratamatult leidub ka neid, kes hoopis negatiivseid kommentaare pilluvad. "Ma sain paar päeva tagasi Instagramis vastuse oma postitusele, mille mõte oli selline, et ära rõõmusta midagi, sest norrakate jaoks oled sa samasugune nagu eestlaste jaoks on venelane. Sa oled muust rahvusest ja sind ei võeta omaks," meenutab ta.

Seevastu võttis Liis ise juba algusest peale hoiaku, et inglise keeles tema asju ajama ei hakka, vaid proovib võimalikult palju norra keeles hakkama saada. Olles lõpetanud Noarootsi gümnaasiumi ja elanud ise ka Rootsis, on tal rootsi keele taust olemas. Ka Liisi lapsed õpivad juba usinalt norra keelt ja tema ise räägib norra-rootsi segu, suheldes inglise keeles vaid äärmuslikul juhul. "Need päevad on mulle näidanud, et norrakas on väga soe, avatud, lahke inimene. See ühiskond on hästi empaatiline ja näiteks ei ole neil soolist ega rahvuslikku diskrimineerimist. Mida rohkem sa püüad ise seda keelt rääkida, seda kiiremini sa norraka südamesse jõuad," rõhutab ta keeleoskuse olulisust.

Oma laste nimel kõigeks valmis

"Tead, ma muutusin nii härdaks eile õhtul. Mu lapsed olid terve päev olnud kesklinnas oma sõpradega ja me tulime koju õhtul ning mu 15-aastane tütar ütles, et tead emme, nüüd ma saan aru, mida sa mõtlesid selle all, et me kolime siia parema tuleviku nimel," jutustab Liis.

Nooruspõlves oli telenäol endal võimalus minna Rootsi ülikooli õppima, ent perekondlikel põhjustel jäi ta Eestisse. Sealt edasi tuli meediakarjäär ja lapsed, aga teda jäi alatiseks kripeldama, et ta kunagi välismaale õppima ei läinud. Nüüd aga unistab täpselt samast asjast tema 15-aastane tütar Marta. "Ta on koguaeg seda meelt olnud, et tema tahab õppida välismaal. Juba varakult alustas ta inglise keele õppimist ja õppis ka põhikoolis inglise keele eriklassis. Tuletas mulle koguaeg meelde, et tema tahab saada välismaale ja äsja lõpetas ta kaheksanda klassi - kas nüüd või mitte kunagi," selgitab Liis, kust sai alguse idee kolida välismaale.

On vähe 15-aastaseid, kes juba nii noorelt enda tulevikku ette oskavad kujutada, ent Liisi tütrega täpselt nii oligi. "Ta oli endale välja valinud juba kõik tulevikuplaanid, millisesse ülikooli ta läheb, mida ta tahab, milliseid eksameid selleks vaja on ja me leidsimegi Norras rahvusvahelise kooli, mis seda kõike toetab," räägib Lusmägi.

Kui esialgu arvasid vanemad, et nende lapsed lähevad samasse kooli, siis 9-aastasele Thorile leiti hoopis spordikallakuga kool. Märkimisväärne on ka see, et nimi Thor on Norras ju sõna otseses mõttes jumalastaatuses!

Miks just Norra?

Norra pole sugugi ainus riik, mis Lusmäe peres aruteludes läbi on käinud. Miks just see koht? "Me tahtsime, et me koliks kuhugi, mis poleks Eestist väga kaugel. Lennusõit on tund ja 10 minutit Oslosse ja kiirrongiga sõidab siia poolteist tundi. Naersime, et kui me Eestis elame maal Väike-Maarjas ja meil on vaja sõita Saaremaale mehe vanemate juurde, siis see vahemaa on täpselt sama pikk. Norra on hästi lähedal ja tähtis oli ka see, et kultuuriliselt ei oleks väga erinev," põhjendab Liis.

Olulist rolli uue elukoha valikul mängis otseloomulikult ka kool ja Liisi lapsed, kellele ta tahab võimalikult head haridust pakkuda. "Naerame mehega, et küll me oleme oma elu keeruliseks elanud, sest meil on lapsed, kes peavad väga peavad lugu õppimisest, lugemisest ja enesearengust. Marta pole kunagi olnud selline, et ta läheks kuskile kaubanduskeskustesse või hängiks või oleks sotsiaalmeedias. Mõlemal lapsed on tohutu uudishimu elu vastu ja nad tahavad teada, miks asjad on nii, nagu nad on. Meie innustame neid püüdma rohkem ja tegema asju nii, et neil ei tekiks sisemist stressi," sõnab Liis, kelle hinnangul on Eesti koolisüsteem lastele liiga stressirohke.

"Eestis on siiamaani olnud väga palju tuupimist ja mingis süsteemis õppimist, ilma et saaks aru, milleks seda kõike vaja on? Norra koolisüsteem on jälle hästi indiviidipõhine, et me toetame sinu arenguid, oskuseid. Siin on hästi tavaline, et minnakse edasi ametikooli. Et sa tead, kelleks sa tahad saada," ütleb Liis.

Seejärel naerab ta kergelt, et kuigi ta ise on 42-aastane, ei tea ta siiamaani, kes ta olla tahab. "Ma olen terve elu ainult meediatööd teinud, aga siin leitakse varakult üles õpilaste potentsiaal. Kes sa oled, mis sa oskad, mida sa tahad teha ja sa saadki selle arvelt oma tulevikku kujundada."

Norra on ühtlasi teada-tuntud kui üks maailma kalleimaid riike, ent Lusmäe sõnul tema erilist erinevust Eestiga enam ei tunnegi. "Mingid asjad on loomulikult kallimad, aga tegelikult seda erinevust täna nii suurt enam ei ole. Eesti on läinud hindade poolest taevasse! Norra poodides ei müüda tooteid, mis on mädanenud või aegunud ja siis see maksabki veidi rohkem. Miks muidu on puuviljad, liha või piimatooted kallimad? Sest need pole antibiootikume täissüstitud ja need ei sisalda e-aineid. Kogu toit on sedavõrd puhas ja norra inimene maksabki toidu eest natuke rohkem, sest ta toetab sellega oma tervist," arutleb ta.

Töö Eestis ei kao kuhugi

Lusmägi on tuhandetele eestlastele tuntud kui raadio Star FM saatejuht, TV3 saate "Stuudio" saatejuht ja koolitaja - mis nüüd sellest kõigest siis saab? Liis rahustab, et kuhugi ta siiski ei kao, vaid kavatseb oma aega kahe riigi vahel jagada.

"Esialgu kuu aega ma puhkan, sest see suvi ei ole ma kordagi aega maha võtnud ja kui "Stuudio" kevadel lõpetas, tegin ma täie rauaga raadiotööd edasi ja tegelesin paralleelselt sellega, et me augusti keskpaigas Norra saaks kolida. Seitsmendal septembril tulen tagasi ja olen praegu saanud nii teles kui raadios kokkuleppele, et me paneme paika täpsed graafikud. Ülemuste poolt on suur paindlikkus ja eks ma ikka püüan igal võimalusel tulla pere juurde Norra," ütleb Liis, kes tohutult fännab oma tööd ja sellest sugugi lahti öelda ei soovi.

Unistad elust välismaal - lihtsalt tee see ära!

Liis pole kindlasti esimene ega viimane eestlane, kes välismaal uut elu alustada soovib. Ilmselt unelevad paljud selle järele, et elada hoopis soojemas kliimas või teha tööd rahvusvahelises keskkonnas. Mis on tema soovitused neile, kes päriselt soovivad elukohta vahetada, aga ei julge?

"Esmalt on vaja enda jaoks selgeks mõelda, miks ma selle sammu ette võtan. Kui see on paigas, on väga lihtne edasi minna. Käi seal riigis kohapeal ja tunneta, kas see on see koht, kus ma tahan elada, kus ma tahan olla. Vaata, kas need inimesed sulle sobivad, kas seal on piisavalt väljundeid. Sul ei ole kõikidele küsimustele vastuseid, see on lihtsalt usk ja julgus - üks päev korraga, ära sea liiga suuri eesmärke. Poole aasta pärast või isegi kuu aja pärast vaatad sa tagasi ja nendid, et oled hoopis teises kohas, kui olid varem. Unusta ära, mida teised arvavad ja mõtle, miks ning mida sina tahad!" julgustab Liis kõiki oma unistusi püüdma.

Täna tunneb Liis, et Norra kolimine oli sada protsenti ainuõige otsus. "Üks asi on see, mida mina tunnen, aga kui ma näen oma laste silmis seda rahu ja elevust - nad ei jõua oma esimesi koolipäevi ära oodata - siis ma tunnen, et olen emana millegi toredaga hakkama saanud."

Kirjutuslaud Country kahe sahtliboksiga — FOTO: Unolik.ee

Mööbliekspert annab nõu: kirjutuslaud sinu vajaduste ja soovide järgi

Elagu Eesti! Vaata, millised suupisted kaunistavad peolauda

Me soovime teile kõige paremaid kogemuste saamist ja, et see teeks teid õnnelikuks ning, et te tuleksite kodueestisse ja jagaksite sealt saadud kõige paremat meile edasi, et kodueesti inimesed saaksid olla kogukond kellega meil oleks koos hea olla. Meil tõesti on siin praegu keerulised ajad kus kellel võimu ja raha vaatavad oma riigi rahvale ülalt alla ja ei hoolita ei lastest ega eakatest. Sellisel ühiskonnal pole tulevikku. Õige hoolivus peab saama alguse perekonna kokkuhoidvusest kui kõige tähtsama väikese osakese kokkuhoidvusest ja hoolivusest. Katkisi perekondi on liiga palju, koduvägivalda on liiga palju ja koolikiusamist ning töökohasisest kiusamist on liigapalju. Üleolevus ja olukord- teen mida tahan oma võimuruumis peab kaduma ning armastus ja hoolivus peab võitma. Inimesed, kes soovivad mida teie on kodumaal teie kõige lähedasemad!

Vasta

Näita 5 kommentaari

……….Tv3–s saatejuhina ta ei jätnud endast just toreda inimese muljet, pigem mõjus külma ja kõrgi inimese mulje,vastupidiselt meessaatejuhtidele.
Ja väga kauges minevikus ,tema vanemate lähedaste poolt on kahjuks ebameeldivaid kogemusi ette tulnud.
See külm hoiak on temas ilmselt esivanematelt juba päritud.

Mina arvan täpselt vastupidi. Minule ta väga meeldib. Hästi tore ja rõõmus inimene.

Liis on inimesena sümpaatne, kuid tele-ja raadionäona harju keskmine. Ehk oleks aeg ka oma karjäär uues riigis leida?

Liis võiks ikka end kurssi viia norra toidukraami kohta, pole see asi nii roosiline midagi nagu ta väidab. Vähegi dokumentaale vaadates ja uurides saad teada et norra lõhe on üks mürgisemaid ja antibiootikume kurguni täis.