Kulturist Ott Kiivikas avameelselt Kaitseliidust: alguses ehmatab ka väiksem pauk!

Kiivikas selgitab, et otsusel Kaitseliitu astuda, oli lihtne põhjus. "See, mis Ukrainas toimuma hakkas, oli viimane piisk karikasse. Nii nagu teised sajad või tuhanded, kes sel hetkel otsuse (Kaitseliiduga liituda) tegid, oli see ka minu jaoks suhteliselt selge (otsus)," nendib ta.

"Ma ei ütleks, et olin enne palju mõelnud just Kaitseliidu peale. Sõjaväe peale kindlasti aeg-ajalt. Kuna seal omal ajal jäi käimata, siis ikka mõtled, et oleks pidanud ära käima. Läbi Kaitseliidu oli tegemist väikese lunastusega. Iga mees peaks minu arvates sõjaväes ära käima. Kui sa käinud ei ole, siis ikka tunned end teatud seltskonnas natuke halvasti, kui tuleb juttu sõjaväest ja teenimisest," selgitab Kiivikas.

Filme võib vaadata, kuid päriselu erineb sellest tugevalt

"Üks asi on vaadata filme ja kujutada ette, kuidas saad relva kätte ja lased. Aga teine asi on, kui seisad automaadiga lasketiirus ja lased sellega ohutult, et päeva lõpus veel omasid maha ei lase," räägib ta.

"Teine pool on see, et kui sa pole lasknud ega granaati visanud, siis alguses ehmatab väiksem pauk juba ära. Kujutage ette, kui tuleb veel mõni ballistiline rakett. Kui oled selles keskkonnas sees, siis kohaned, harjud laskmistega ja sellega, et sinu kõrval lastakse."

View this post on Instagram

A post shared by Ott Kiivikas (@ottkiivikas)

"Kaitseliiduga liitumiseks ei ole mingeid katseid. Teed taotlusavalduse ja saadad selle ära. Valid omale välja malevkonna ja sul peab olema kaks soovitajat. Ega tavaliselt need soovitajad ka leitakse, kui inimesel on tahe ja tal ei ole endal tuttavat ees, siis kasvõi malevkonna pealik aitab leida paar soovitajat. Siis on juba valik, et kas lähed sõdurioskuste kursusele või lepid seal mõne muu ülesandega."

Kõikidele liituda soovijatele leitakse neile sobiv ülesanne

"See on vaba valik ning keegi ei ütle, et sinust saab siin suurtükiväelane või maaväelane. Pigem lähed ikkagi ise ja ütled, et andke teha erinevaid asju. Mul ei ole endal ka sõjaaja ametikoht veel määratud, aga mõte ongi see, et lähen proovin (erinevaid ameteid) ja küll ma siis selle otsuse teen, et millises väeosas ma tahaksin teenida," nendib Kiivikas.

"Inimesed, kelle jaoks on laskmine välistatud, ütlevad näiteks, et olen hea autojuht või logistik. Näiteks need, kes on laos töötanud, ütlevad, et see on minu igapäevane töö laos asju välja anda. Kes on toitlustusest tulnud, ütleb, et toimetan hommikust õhtuni supiköögis ja oskan väga hästi süüa teha. Kolmas tuleb ütleb, et oskan pilti teha, neljas, et tean, kuidas drooni lennutada. Nii see koostöö sünnib, et igaüks ütleb, mida ta teha oskab."

Kiivikas läbis möödunud nädalavahetusel sõduri baasoskuste kursuse

Kiivika sõnul pakkus sõdur baaskursuse lõpurännak ka temasugusele sportlasele väljakutseid. "Esiteks lähed koos varustusega ja see kõik kaalub. Teiseks on väljas ju külm, teed jäätunud ja käimine pole nagu suvel jalutamine. Õhtuks on selg väsinud ja kael kange. Ega seda ju iga päev ei harjuta."

View this post on Instagram

A post shared by Ott Kiivikas (@ottkiivikas)

"Eks seal arvestatakse ikka ka ning see lõpurännak ei ole täpselt selline, nagu päris sõjaväes. Osa inimesi on üle 60 aasta vanad ja keskmine vanus on 45 eluaastat."

"Kui me ise oma kodu ei kaitse, siis kes seda kaitseb?" 

Kiivikase sõnul ei tasu loota, et ohu korral jooksevad kohe esimesel päeval kohale NATO väed, kes korra majja löövad. "Olenemata sellest, kui suur või väike on rahvas, peavad elanikud suutma organiseerida ise esmase kaitse. Lihtne on ju öelda, et ma sõidan minema ja lähen ära. Vanemad (inimesed) ja lapsed võib-olla peavadki ära sõitma, kui on mingi jama, aga päeva lõpus peab ju keegi siia jääma, kes aitab vastu pidada." 

Kaitseliiduga käib kaasas uue sõpruskonna teke

"Sõdurioskuste kursuse jooksul sain 45 uut väga head sõpra ja tuttavat erinevatest eluvaldkondadest: advokaatidest õppejõududeni, muuseumitöötajatest jalgpallikohtunikeni, muusikutest pagariteni. Sul on need inimesed ka tavaelus kõne kaugusel. Ükskõik mis asjus on vaja abi või nõu, siis keegi ei ütle, et ära tule." Kiivikas lisab, et kaitseliitlastesse suhtuvad hästi ka ülemad: "Ei ole mingit üleolevat suhtumist või ärapanemist."