ÜRO hoiatab: meie planeet seisab kuumima aastakümne järel kuristiku serval!

Mullu purunesid maailma kuumarekordid, kinnitas ÜRO, märkides, et 2023. aasta pani punkti kõrgeima mõõdetud õhutemperatuuriga aastakümnele, mida ilmestasid nii ookeane nuhelnud kuumalained kui rekordilised jäämassi kaod tähtsamatel liustikel.

"Kliima olukord 2023. aastal andis halvaendelise uue tähenduse väljendile "skaalalt väljas"," teatas Maailma Meteoroloogiaorganisatsioon (WMO) iga-aastast üleilmse kliima ettekannet avaldades.

WMO kinnitas, et esialgsete andmete kohaselt oli eelmine aasta seni registreerituist kõige kõrgema keskmise õhutemperatuuriga ning ajavahemik 2014 kuni 2023 oli kõige kuumem aastakümme, mis eales mõõdetud.

Värske kliimaettekanne näitab, et planeet asub kuristiku serval, hoiatas ÜRO peasekretär António Guterres.

"Maa saadab hädakutsungi," ütles maailmaorganisatsiooni juht.

Guterrese sõnul selgub WMO ettekandest, et "fossiilkütuste saaste lennutab kliimakaose skaalalt välja".

"Muutused kiirenevad," lisas ta.

WMO kohaselt oli mullu keskmine pinnalähedane õhutemperatuur 1,45 kraadi Celsiuse järgi kõrgem tööstusrevolutsiooni-eelsete tasemetega võrreldes, mis on ohtlikult lähedal kriitilisele 1,5-kraadisele künnisele, mille vältimises riigid 2015. aasta Pariisi kliimaleppes üksmeelele jõudsid.

"Ealeski varem ei ole me olnud niivõrd lähedal... Pariisi leppe 1,5C alumisele piirile," ütles WMO juht Andrea Celeste Saulo avalduses.

Tema sõnul tuleks ettekannet võtta kui kõrgeima astme häirekella löömist maailmale.

Saulo rõhutas, et kliimamuutus on palju enamat kui vaid temperatuurimuutus.

"See, mille tunnistajaks me olime 2023. aastal, eriti veel seninägematu ookeanisoojuse, liustike taandumise ning Antarktika merejää vähenemisega, on põhjus tunda erilist muret," ütles ta.

Üks eriti murettekitav leid oli, et merelised kuumalained haarasid eelmisel aastal pea kolmandiku maailmamerest keskmisel päeval.

WMO kohaselt oli 2023. aasta lõpuks enam kui 90 protsenti ookeanist saanud tunda kuumalaine tingimusi teatud hetkel aasta lõikes.

Sagedasemad ja intensiivsemad merelised kuumalained toovad kaasa üdini negatiivsed tagasilöögid mere ökosüsteemidele ja korallrahudele, seisis ettekandes.

Samas hoiatas WMO, et olulisemad liustikud kogu maailmas kaotasid suurima koguse jääd alates mõõtmiste algusest 1950. aastal. Seda kannustasid äärmuslikud sulad nii Põhja-Ameerika lääneosas kui Euroopas.

Nii näiteks Šveitsis, kus asub WMO peakorter, on alpiliustikud kaotanud oma olemasolevast jäämassist ainuüksi viimase kahe aasta jooksul 10 protsenti.

Antarktika merejää ulatus on samuti registreeritud tasemetest kaugelt kõige madalam, märkis WMO.

Suurim jäämass lõunapoolkera talve lõpus oli umbes miljon ruutkilomeetrit vähem kui varasemal rekordmadalal aastal – see suurus võrdub umbes Prantsusmaa ja Saksamaa maa-alaga kokku.

Ettekande kohaselt toovad märkimisväärsed kliimamuutused kaasa suure mõju inimestele kogu maailmas. Äärmuslikud ilmaolud, üleujutused ja põud on näiteks põhjused, mis vallandavad inimeste ümberasumise ning kahjustavad oluliselt bioloogilist mitmekesisust, aga ka toidujulgeolekut.

"Kliimakriis on kõige määravam väljakutse, mis inimkonna ees seisab, ning on tihedalt põimunud ebavõrdsuse kriisiga," ütles Saulo.

Terava toidunappuse all kannatavate inimeste arv maailmas on viimaste aastatega enam kui kahekordistunud – koroonapandeemia eelsel ajal oli sellises olukorras inimeste arv 149 miljonit, 2023. aasta lõpuks aga juba 333 miljonit inimest, märkis WMO.

ÜRO ilmastiku- ja kliimaamet tõi siiski välja ka ühe lootuskiire, mis on pealekasvav taastuvenergia põlvkond.

Mullu suurenes taastuvenergia tootmise võimekus – peamiselt päikese-, tuule- ja hüdroelektrienergia näol – pea 50 protsenti võrreldes 2022. aastaga.

Guterres tõi välja, et selliste tulemuste analüüsimisel on ka positiivne külg ning planeedil on pikaajalise keskmise õhutemperatuuri tõusmise pidurdamine alla 1,5C künnise endiselt võimalik, et hoida ära kõige hullem kliimakaos.

"Me teame, kuidas seda saavutada."