Kaos ja anarhia Haiti saarel: gängid tugevdavad haaret ning riik on kokkuvarisemise äärel

Allikas

BBC

12. märts 2024 | 14:30

Kaos Haitil — FOTO: Ralph Tedy Erol / Scanpix

Eestist pindalalt umbes kolmandiku võrra väiksem Kariibi mere riik Haiti on jõukude vägivallatsemiste tõttu kokkuvarisemise äärel ning langenud sisuliselt anarhiasse. Rünnatakse ka pealinnas asuvaid valitsushooneid, mistõttu evakueerivad lääneriigid sealt oma diplomaate.

Nädalavahetusel hoogustus Kariibi mere riigi Haiti pealinnas Port-au-Prince'is taas vägivald. Tugevalt relvastatud jõugud ründasid rahvuspaleed ja süütasid osa siseministeeriumist bensiinipommidega. Samuti tungiti hiljuti kahte vanglasse ja vabastati üle 3000 kinnipeetava.

Sellele eelnesid pidevad rünnakut rahvusvahelisele lennujaamale, mis on endiselt suletud kõikidele lendudele, sealhulgas peaminister Ariel Henryt transportivale lennule. Peaminister üritas eelmisel nädalal USA-st Haitile tagasi lennata, kuid tema lennukile ei antud maandumisluba. Seejärel ei antud maandumisluba ka Dominikaani Vabariigist.

Hr Henry on nüüd Puerto Ricos kinni ega suuda tõsta oma jalga rahva sekka, mida ta näiliselt juhib. Küll aga õnnestus kannatada saanud Kariibi mere riiki pääseda rühmal USA sõjaväelastel.

Pärast USA välisministeeriumi palvet kinnitas Pentagon, et on läbi viinud operatsiooni, turvalisuse tugevdadamiseks USA saatkonnas Port-au-Prince'is ja viinud kõik mitte hädavajalikud töötajad ohutusse.

Varsti pärast seda teatas EL, et on evakueerinud kõik oma diplomaadid, aidates neil põgeneda vägivalda uppunud rahva eest, mis seisab silmitsi suurima humanitaarkriisiga pärast 2010. aasta maavärinat.

Miljonitel haitilastel aga lihtsalt pole seda luksust. Nad on lõksus, ükskõik kui halvaks asjad lähevad.

Kariibi mere riigil Haiti rahvaarv on hinnaguliselt 11,5 miljonit ja riigil on piir Dominikaani Vabariigiga.

Riigi pindala on 27 800 ruutkilomeetrit, mis on veidi väiksem kui Belgia ja umbes sama suur kui USA Marylandi osariik.

Viimaste jooksul riiki kimbutanud pidev ebastabiilsus, diktatuurid ja looduskatastroofid on jätnud Haiti Ameerika vaeseimaks riigiks.

2010. aasta maavärin tappis üle 200 000 inimese ning põhjustas ulatuslikku kahju infrastruktuurile ja majandusele.

ÜRO rahuvalvejõud viidi Haitile 2004. aastal, et aidata riiki stabiliseerida. Rahuvalvajad taandusid alles 2017. aastal.

2021. aasta juulis mõrvasid pealinnas Port-au-Prince'is tundmatud relvastatud isikud president Jovenel Moïse'i. Poliitilisest ummikseisust räsitud riigis jätkuvalt rahutused ja jõukude vägivald.