Reklaam sulgub sekundi pärast

Välisluureameti juht: Eesti sõjalise ründamise oht on sel aastal ebatõenäoline!

BNS

Kaupo Rosin kirjutab teisipäeval ilmunud välisluureameti aastaraamatus, et Eesti sõjalise ründamise oht Venemaal poolt on sel aastal ebatõenäoline.
Kaupo Rosin kirjutab teisipäeval ilmunud välisluureameti aastaraamatus, et Eesti sõjalise ründamise oht Venemaal poolt on sel aastal ebatõenäoline. — FOTO: Priit Simson / Delfi Meedia

Välisluureameti peadirektor Kaupo Rosin kirjutab teisipäeval ilmunud välisluureameti aastaraamatus, et Eesti sõjalise ründamise oht Venemaal poolt on sel aastal ebatõenäoline.

Tema sõnul on kahtlemata hea sõnum Ukraina jätkuv vankumatus ja visa vastupanu Venemaa agressioonile. "Paraku jätkab Venemaa tõenäoliselt ka 2024. aastal kurnamissõda Ukraina vastu. Eesti sõjalise ründamise oht on 2024. aastal ebatõenäoline, kuid lähituleviku julgeolekuolukord Euroopas ja Eesti piiridel sõltub sellest, kas Ukraina koos toetajatega suudab purustada Venemaa imperialistlikud ambitsioonid," tõdes Rosin.

"Ehkki Venemaa välksõjaplaanid kukkusid läbi, usub Vladimir Putin endiselt, et sõjapidamist jätkates õnnestub tal vastaspooled läbirääkimiste laua taha sundida. Just vastaspooled, sest Kremli mõtteviisi kohaselt ei võitle nad mitte ainuüksi ukrainlastega, vaid 
nende valitud tee on pikaajaline vastasseis kogu kollektiivse Läänega," nentis ta.

Rosina sõnul illustreerib seda Venemaa sõjaväe reform, mida esitletakse vastusena NATO laienemisele. "Reformi edukuse määrab paljuski käimasoleva sõja kulg, kuid võib kindel olla, et NATO seisab järgmisel kümnendil silmitsi Nõukogude Liidu stiilis massiarmeega, mis jääb kõrgtehnoloogiliselt liitlastele alla, ent mille suurus, tulejõud ja reservid kujutavad endast arvestatavat ohtu. Kahurilihaks taandunud inimmass ei ole küll suutnud Ukrainas läbi viia suuremahulisi pealetungioperatsioone, kuid kütust Kremli sõjamasinale veel jagub," märkis Rosin.

Tema sõnul jätkub täistuuridel töötava sõjatööstuse najal Vene ühiskonna militariseerimine kõikidel tasanditel ning Putini režiim omandab üha totalitaarsemat palet.

"Kestev intensiivne sõjaline konflikt tekitab järjest enam sisepoliitilisi pingeid ning Venemaa linnades ja regioonides tuntakse aina rohkem sõjaväsimust. Sellest hoolimata kontrollib Kremli repressiivaparaat ühiskondlikku moraali sedavõrd jäigalt, et isegi kümnete tuhandete lahinguväljale jäänud sõdurite emade kaebed ei ole seni tekitanud režiimi stabiilsust päriselt ohustavat resonantsi. Lisaks kodupublikut lämmatavale ajupesule jätkab Kreml ka Lääne avalikkuse hirmutamist tuumaretoorikaga ning eksitamist mürgiste valenarratiividega, kuigi võimalused seda teha on jäänud võrdlemisi ahtaks," selgitas Rosin.

Rosina sõnul püüab Läänemaailma silmis paariastaatusesse taandunud Venemaa mõjuvõimu kaotuse kompenseerimiseks enda orbiidil hoida nii endisi Nõukogude Liidu riike, globaalset lõunat kui ka araabia maid ning strateegiliste suhete arendamise asemel on potentsiaalsed partnerid huvitatud aga pigem pragmaatilisest läbikäimisest," ütles ta. 

Lähemalt on võimalik lugeda SIIT.

Kommentaarid puuduvad