Uus korter silmapiiril ja plaanid laenu taotleda? Loe, mida pangad soovitavad!

Swedbanki eluasemelaenude valdkonnajuhi Anne Pärgma sõnul on kodulaenude taotlemine alates märtsi lõpust tasapisi hoogustunud. Kui jaanuaris esitati keskmiselt alla 500 uue laenu taotlust, siis märtsis juba üle 500 ja aprillis ja mais keskmiselt 600 ning juunis oodatult 500 ringis. "Siiski on võrreldes eelmise aastaga Eestis laenumahud vähenenud esimeses kvartalis umbes 20%. Laenulepinguid sõlmitakse umbes 30% vähem. Iga taotlus ei tähenda aga uue kodu ostu, see näitab, et inimesed soovivad koduostu plaane arutada ning teada oma võimalusi. Vahel alustatakse just laenuvõimaluste kaardistamisest ja siis asutakse kinnisvaraturult sobivas hinnaklassis vara otsima. Kinnisvara otsingutel ollakse väga rahumeelsed, sest tormijooksu varadele ei ole ja seega on kiireid emotsioonioste vähe," täpsustas Pärgma.

SEB eraklientide panganduse divisjoni juht Sille Hallang ütles, et uute kodulaenu taotluste arv, nagu ka üldine kinnisvaratehingute arv turul on tänavu võrreldes eelmise aastaga langenud ligi 25%. "Ühelt poolt ollakse ettevaatlikumad kasvava euribori keskkonnas uute laenukohustuste võtmisel ning otsus uue kodu ostmiseks on rohkem läbi mõeldud, arvestatakse ka kõiki kaasnevaid kulusid, mis uue kodu ostmisega tekivad. Teisalt mängib rolli ka Eesti üldine demograafiline olukord, sest peamiste laenuvõtjate [vanuses 26-35 eluaastat] arv elanikkonnas väheneb," ütles Hallang.

Kas pankade nõuded ja eelistused on kuidagi muutunud?

Sille Hallang ütles, et SEB kodulaenude väljastamise tingimused võrreldes varasemaga muutunud ei ole. Kuna aga inflatsiooni kiire kasv on igapäevaseid elamiskulusid oluliselt kasvatanud, siis seda mõju arvestatakse ka laenusumma väljastamisel. "Oluline on, et peale laenumakse tasumist on võimalik tasuda ka näiteks kommunaalkulude, toidu ja lastega seotud kulude eest. Maksevõime arvutamisel võtame arvesse ka intressimäära võimalikku tõusu ning jälgime, et laenuvõtja oleks võimeline laenu teenindama ka kõrgema intressimäära korral. Ehk laenusumma, mida pank väljastab, võib olla madalam kui eelmisel aastal samal ajal, kui laenuvõtja palgakasv ei ole olnud samas suurusjärgus kulude ja euribori kasvuga."

Anne Pärgma ütles, et laenu väljastades hinnatakse laenusumma tasumise võimekust kõrgema intressimääraga, ent iga laenuvõtja finantskäitumine on erinev. "Lähtume laenusumma analüüsimisel Eesti Panga määrusest, mille kohaselt arvestame intressiga 6% või eeldatava intressimääraga + 2 protsendipunkti – olenevalt, kumb on suurem. Iga laenu kohta teeme eraldi arvutused."

Kuidas mõjutab euribori tõus laenuvõtjat?

Euriborist rääkides toob Sille Hallang esile, et kuue kuu euribor, mis on seotud suurema osa Eesti kodulaenudega, on praegu 3,9% juures. "Kui vaadata ajas tagasi, siis näiteks 2008. aasta 1. oktoobril oli kuue kuu euribor tasemel 5,4%."

Uue vara ostu valguses tuletab Anne Pärgma meelde, et kui üldiselt räägitakse, et tehinguid on vähem ja euribor kõrge, siis inimesele, kellel on regulaarsed sissetulekud ja piisav omafinantseering koos, võib see olla ideaalne aeg uue kodu ostuks. "Kui on vaja kodu, on selle ostmiseks pea alati õige aeg, oluline on otsus hoolikalt ja pikaajalises vaates läbi kaaluda. Laenuvõtjad saavad võetud laenudega väga hästi hakkama, ka tõusnud euriboriga. Laenude tasumisel on võlgnevusi vähe, sest kodulaenude võlgnevused tekivad peamiselt siis, kui inimesel pole tööd ja seeläbi sissetulekut."

Kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark: oleme pöördemomendis

Kinnisvaraanalüütik, -konsultant ja koolitaja Tõnu Toompark ütleb, et praegust aega võib kinnisvaraturul nimetada mingis mõttes pöördemomendiks. „Alates eelmisest novembrist kuni tänavu veebruarini oli kinnisvaraturu kõige hullem aeg viimase kahe aasta jooksul, isegi arvestades koroonaehmatust. Talvised küttekulud põhjustasid palju probleeme. Oli palju ebakindlust ja teadmatust ning tehingute arv ja korterite hinnad käisid põhjas ära. Maaklerid ei tahtnud sellest väga rääkida, aga kliente eriti ei olnud. Märtsis ja aprillis hakkasid kliendid tagasi tulema.”

Kus on kinnisvaraturg nüüd? Toompark ütleb, et hinnad on teises kvartalis kõrgemad kui esimeses või viimase aasta neljandas kvartalis, samas on tõus olnud aeglane ning ei ole äkilisi sahmlemise üles-alla, pigem teevad ostjad rahulikke otsuseid. „Juunis tehti Tallinna korteriturul 808 tehingut, mida on isegi väga palju, sest ajalooline tehingute arv on kuus umbes 650-700 vahel. Selle 808 tehingu sees on muidugi ka uute korterite tehinguid, kus ostuotsused langetati varem. Likviidsus on turul olemas, küll küll väiksem kui aasta tagasi, samas aasta tagasi oli liiga suur. Täna on Tallinnas pakkumisel umbes 2400-2500 uut korterit.”

Vanad ja uued korterid

Toompark rõhutab, et kui ostjad teevad tehinguid, siis see tähendab, et nad aktsepteerivad hinnataset. „Nüüd võib küsida, et kas hinnad peaksid selles olukorras kuidagi kolinal kukkuma? Vanemate korterit turul on ka pakkumiste arv õrnalt vähenemas, see on alla ajaloolise keskmise ja kui neid väga palju ei ole, siis mingit hinnakukkumist ei tohiks toimuda.”

Uute ja kallite korterite puhul on Toomparki sõnul huvitav see, et projekte tuuakse just praegu jõudsalt peale. Jutt käib korteritest, mis apelleerivad selgelt luksusetasemele. „Luksuskaup läheb hästi müügiks majanduskasvu tipus, aga meie oleme eelmise aasta teisest kvartalist majanduslanguses. Uusi kortereid on palju äärelinnas, eriti Haaberstis, sest seal on palju arenduseks kõlbulikku maad ja ehituslubasid, erinevalt Lasnamäest. Uusi kortereid ostetakse liiga vähe, aga pakkumisi tuleb palju peale. Kui tavaliselt ostetakse ühes kuus umbes 10% pakkumisel olevatest uutest korteritest, siis hetkel ligikaudu 4%. Uute korterite hinnad püsivad n-ö paberil paigal, küll aga pakutakse läbirääkimiste võimalusi, paindlikkust ja kauba peale soodustusi nagu panipaigad ja parkimiskohad.