Uskumatu summa! Eesti maksab plastprügi tekitamise eest Euroopa Liidule igal aastal trahvi

Lõtvade seaduste tõttu maksab Eesti plastprügi tekitamise eest Euroopa Liidule igal aastal üle 20 miljoni euro, mida saaks aga vältida, sest ettevõtete võimekus asendada ühekordseid kaasamüüdavaid pakendeid korduskasutatavatega on hiljuti hüppeliselt kasvanud, selgub Teeme Ära Sihtasutuse värskest analüüsist.

Teeme Ära Sihtasutuse eksperdi Kadi Kenki sõnul näitavad numbrid, et Eesti valitud lähenemine plastprügi vähendamisele ei ole soovitud tulemusi toonud.

“Plastjäätmed reostavad loodust, mürgitavad toitu ja vett ning plastiku tooraine ostmine toetab lõpuks Venemaad ja teisi diktatuure. Seetõttu ongi Euroopa Liidu maad kokku leppinud, et vähendame kiiresti plastiku tootmist ja raiskamist. Kuidas seda täpselt saavutada, on aga iga riigi enda otsus. Eesti on seni valinud liberaalse ja suurfirmade südametunnistusele lootva tee, aga paraku on niimoodi meie plastprügi hulk hoopis kasvanud,” tõi Kenk välja.

Ekspert selgitas, et ühise nii-öelda motivatsiooniskeemina on Euroopa Liidus alates 2021. aastast kokku lepitud, et vastavalt suutmatusele plastprügi vähendada maksab iga riik liidu eelarvesse vastavas mahus osamaksu, mis on sisuliselt õiglane trahv kokkulepete mittejärgimise eest.

“Eesti prognoosis, et maksame esialgu suurusjärgus 10 miljonit eurot, mis peaks roheleppe eesmärke täites järjest vähenema. Reaalsuses on meie plastitrahv paisunud aga üle 20 miljonini aastas ning kui me midagi ette ei võta, siis summa aasta-aastalt kasvab. Põletame endiselt ahjus plastprügi ja trahvina selle eest ka aina rohkem maksumaksja raha. Võrdluseks võib mõelda, et näiteks õpetajate streigi tõi hiljuti kaasa vähem kui 10 miljoni euro puudujääk,” ütles Kenk.

Teeme Ära Sihtasutuse asjatundja hinnangul oleks lahenduseks konkreetsemad seadusega kehtestatud reeglid, mis kohustavad toidu ja joogi müüjaid mõne aasta jooksul enamikust ühekordsetest plastpakenditest loobuma. Nende asemel saaks kasutada pestavaid ja sadu kordi ringlevaid korduskasutuspakendeid.

“Lahendused on Eestis olemas ja läbiproovitud. Korduskasutusnõud on juba eelmisest aastast olnud kohustuslikud Tallinna avalikel üritustel, sealhulgas hiigelsündmustel nagu laulupidu või rahvusvaheliste staaride kontserdid. Eesti firmade loodud ringlussüsteemid on näidanud end mugavate ja töökindlatena,” tõi Kenk välja.

Ekspert lisas, et Teeme Ära Sihtasutuse värske uuringu kohaselt on pakendiringluse maht Eestis hiljuti hüppeliselt kasvanud.

“Eelmisel aastal kasvas ringlevate pakendite hulk umbes 800 000 pealt umbes pooleteise miljonini ehk ligi kaks korda. See näitab, et lahendused on reaalsed ja ka majanduslikult efektiivsed. Siiski moodustavad korduskasutuspakendid kogu potentsiaalsest mahust vaid umbes ühe protsendi, sest lõdvad seadused lubavad plastprügi tekitada, jättes trahvikulu maksumaksja kanda,” selgitas Kenk.

Tema hinnangul võiks Eesti võtta eeskuju näiteks Prantsusmaast, Portugalist või Rootsist, kus nõudlikumad reeglid nügivad tootjaid kiiremini korduskasutusele üle minema.

“Kui korduskasutussüsteemid laieneksid, tekiksid töökohad üle Eesti ja ringluslahendusi saaks ka eksportida. Ajapikku ei peaks Eesti enam Euroopa Liidule nii-öelda plastitrahvi maksma ning väheneksid prügi haldamise ja hävitamisega seotud kulud. Pinges riigieelarve ja eesmärgiks seatud rohepöörde ajal võiks need sammud astuda,” soovitas Teeme Ära Sihtasutuse ekspert.