Sõjategevus ega kõrged hinnad meid ei peata: eestlaste huvi kinnisvara vastu on jätkuvalt kõrge

Kuigi suuremate ostutehingute planeerimisel ollakse praegu pigem ettevaatlik, huvitab kinnisvara valdkonna ja turu hindadega kursisolemine enamikke Eesti inimesi. Kinnisvara24.ee tellitud uuringust selgus, et sel aastal plaanib kinnisvaratehingut iga seitsmes Eesti inimene. Tehingute turvalisuse tagamiseks soovivad portaalide kasutajad, et kinnisvaraportaal pakuks ka tehingupartneri taustakontrolli tegemise võimalust.

Kinnisvara24 tegevjuhi Urmas Uibomäe sõnul näitas uuring, et Eesti inimeste huvi kinnisvara vastu on jätkuvalt kõrge. „Kinnisvara teemadest ei ole huvitatud veidi üle veerandi vastajatest, ülejäänud uuringus osalejaid iseloomustab selge huvi kinnisvaraturuga kursis olemiseks.“

Kinnisvaraga seotud teemad on kõige aktuaalsemad noortele vanuses 18-45, kõrgema sissetulekuga inimestele ja peredele, kus kasvavad või kuhu oodatakse väikeseid lapsi.

Üürikinnisvarast huvituvad noored õppijad ning madalamapalgalised tööl käivad inimesed. Kuna kinnisvara hinda peetakse hetkel suhteliselt kõrgeks, siis palgatöötajad ja keskmise palgaga inimesed praegu kinnisvara ostu ei plaani. Kinnisvaravaldkonna vastu ei tunne huvi oma majas elavad inimesed, enamik maapiirkondade elanikke ning inimesed, kelle vanus on 56. eluaastast kõrgem.

Piirkonniti huvituvad kinnisvarahindadest, turuolukorraga kursisolemisest ja konkreetsetest objektidest kõige enam suuremate linnade elanikud. Suurim huvi on Tartus, kus elab ja õpib palju noori. Tallinna kinnisvara hind on Eesti kalleim, ületades paljude inimeste ostujõu. Uuringu vastajate hinnangul on kinnisvaraturg üle kuumenenud ja soodsaid pakkumisi leidub turul vähe, seda toodi eelkõige välja just Harjumaa kohta. Nooremad vastajad ei pea kinnisvara ostmist hetkel mõttekaks ning neil pole ostmiseks ka piisavalt rahalisi vahendeid.

Kes teevad tehinguid

Hiljuti on kinnisvara ostu- või üüritehinguid teinud nooremad ja keskealised inimesed: kinnisvara üürisid inimesed vanuses 18-29 eluaastat ja ostsid inimesed vanuses 30-45 eluaastat. Kinnisvara ostnud inimeste hulgas on suur osa neid, kelle pere on kasvanud või kasvamas. Viimasel ajal kinnisvara ostnud inimesed elavad Tallinnas, Harjumaal või Lõuna-Eestis (eelkõige Tartus) ning neil on keskmisest kõrgem sissetulek.

Hiljuti on kinnisvara müünud või välja üürinud kõige enam inimesi vanuses 30-45. Nende hulgas on peamiselt iseendale tööandjad ja kõrgema sissetulekuga inimesed, kes elavad endale kuuluvas korteris.

Eelmisel aastal ostis või üüris kinnisvara 14 protsenti vastajatest, 2-3 aastat tagasi 13 protsenti vastajatest ja 30 protsenti vastajatest ostsid või üürisid rohkem kui neli aastat tagasi.

Eelmisel aastal müüs või üüris välja endale kuuluva kinnisvara 10 protsenti vastajatest, 8 protsenti 2-3 aastat tagasi ja 18 protsenti vastajatest müüs või üüris kinnisvara välja neli või rohkem aastaid tagasi. Maapiirkondades, eelkõige Harjumaa väiksemates asulates toimus müük reeglina neli või enam aastaid tagasi.

Sel aastal plaanib kinnisvaratehingut iga seitsmes inimene

Lähiajal plaanivad kinnisvara osta või üürile võtta peamiselt 18-45-aastased, kelle hulgas on rohkem naisi, õppureid ja neid, kel perelisa tulemas, samuti üürikorteris ja suuremates linnades elavaid vastajaid. Müüa või välja üürida plaanivad iseendale tööandjad, need, kel perelisa tulemas, keskmise sissetulekuga ja endale kuuluvas korteris elavad vastajad.

Sel aastal plaanib kinnisvara osta või üürida 14 protsenti vastajaid, ligi veerand vastajaid plaanib endale kinnisvara osta või üürida 2-3 aasta jooksul. Müüa või välja üürida plaanib oma kinnisvara käesoleval aastal 10 protsenti ja 2-3 aasta jooksul 12 protsenti vastajatest.

Kinnisvaraportaalis soovitakse teha tehingupartneri taustakontrolli

Kinnisvaramaakleri teenust kasutavad kõige rohkem vanemad inimesed. Pooled vastajatest kuulutasid või otsisid kinnisvara ise, kasutades selleks kinnisvaraportaale.

Infoallikana turuolukorra ja kinnisvarakuulutustega kursis olemiseks kasutab 64 protsenti vastajatest kinnisvaraportaale, 30 protsenti Facebooki, 21 protsenti uudisportaale, 10 protsenti kohalikke paberajalehti, 6 protsenti otsinguagente, 5 protsenti üleriigilisi paberajalehti ja 2 protsenti maaklereid.

Kinnisvaraportaali valikul mängib rolli brändi tuntus, usaldusväärsus, lai valik erineva hinnaga pakkumisi ja kasutajamugav otsingusüsteem. Näiteks 2018. aastal turule tulnud Kinnisvara24 portaali plaanib lähiajal kuulutamiseks kasutada 53 protsenti rohkem inimesi kui kaks aastat tagasi, kuna portaali tuntus ning usaldusväärsus on kasutajate hinnangul kasvanud.

Kolmandik vastajatest tõi välja, et portaalis võiks olla võimalik teha müüja või üürileandja kohta taustakontrolli ning 27 protsenti vastajatest sooviks teha portaali vahendusel taustakontrolli üürniku kohta.

Kinnisvarateemalise uuringu viis portaali Kinnisvara24 tellimusel läbi uuringufirma Viilup Uuringud tänavu veebruaris. Veebiintervjuudes osales 1745 Eesti elanikku vanuses 18-65. Vastajate hulgas oli 52% naisi ja 48% mehi, neist 67% olid eestlased, 33% venelased või muust rahvusest. Uuringu eesmärgiks oli saada informatsiooni kinnisvaraga seotud tarbijakäitumise kohta, ülevaadet kinnisvarateemaliste portaalide, büroode ja arendajate kasutamine ning kinnisvaraportaalide kuvandi kohta.