Sajad inimesed Eestis on politsei eest jooksus: mõni tähistab sünnipäeva ära ja ilmub siis vanglasse

Vargused, joobes juhtimine, narkokuriteod, kehaline väärkohtlemine, röövimine ja palju muudki – politsei ja vähemal määral ka teised õiguskaitseorganid üritavad kätte saada ning oma teo eest vastutama panna umbes 400 inimest. Kes varjab end sõbra juures, kes välisriigis. Politseimajor Arti Sokk ütleb, et nii enda kui oma lähedaste elu keerulisemaks tegemise asemel tuleks võtta vastutus, et hiljem oleks lihtsam edasi minna.

Politsei- ja Piirivalveametis tagaotsitavate inimeste ja sellealase töö organiseerimisega tegelev politseimajor Arti Sokk toob eelmise aasta põhjal välja, et n-ö keskmine tagaotsitav on 37,4 aastane. Õigesti arvavad need, kes pakuvad, et lõviosa tagaotsitavaid on mehed. „Üldarvust on mehi 343 ja naisi 33. Igal aastal tabatakse – nende hulka kuuluvad ka end vabatahtlikult üles andvad inimesed – umbes 400 tagaotsitavat ning umbes sama palju lisandub ka uusi.

„Mõni soovib enne sünnipäeva ära pidada ning läheb alles seejärel jaoskonna või vangla ukse taha,” ütleb Sokk ja lisab, et tegelikult on Eesti inimesed ka ise hoolsad ja tähelepanelikud. Paljud annavad tagaotsitavate inimeste kohta infot nii siin kui sealpool piiri.

„Tagaotsitav oli Soome ettevõttes tööl, aga ettevõte lähetas ta teise riiki. Teine eestlasest kolleeg uuris tema kohta infot ja avastas politsei lehelt, et ta on tagaotsitav. Inimene kontakteerus politseiga, andis teada, et ehitab koos tagaotsitavaga maju ja uuris, kas tegemist on ohtliku inimesega.”

Kõik tagaotsitavad ei ole aga oma nime ja näoga politsei lehel avalikud. Osade tagaotsitavate puhul soovib politsei avalikkuselt suuremat panust, aga on ka teisi põhjuseid. „Vahel soovime inimesi üllatada. Kui ütleme teatud inimestele, et te olete tänasest peale tagaotsitavad, siis just seetõttu võivad nad ära põgeneda. Politseiametnik peab hindama, kas saadav avalik kasu on suurem kui potentsiaalne kahju,” ütleb Sokk ja toob ka võrdluse teadmata kadunud inimestega. „Kui otsime näiteks avalikult kadunud inimest, kelle elu võib olla kellegi tõttu ohus, siis tuleb alati arvestada, et kurjategija ei saaks edumaad politsei ees. Need on need kohad, mille peale politsei peab alati mõtlema ja täpselt sama lugu on tagaotsimisega.“

Avalikult tagaotsitavate inimeste nimede, sünniaja ja pildi juures ei ole aga paragrahvi. Miks? „Politsei peab alati mõtlema kõikidele aspektidele. Oletame, et avaldame inimese juures paragrahvi joobes juhtimisest. Ta jäi küll vahele ja ka vastutab. Samas on menetlejal teada, et inimene vajab ravi alkoholismi vastu ning siis on tegu juba terviseandmete avaldamisega, mida teha ei tohi. Kust see piir täpselt läheb?”

Mida tähendab staatus „tagaotsitav”?

Sokk kirjeldab, et tagaotsitavaks kuulutamise esimene võimalik etapp on see, kui inimene hoiab millestki kõrvale. Menetleja võib määrusega kuulutada tagaotsitavaks kahtlustatava, süüdistatava, kannatanu, tsiviilkostja või tunnistaja, kes ei ole kutse peale ilmunud. „Oletame, et meil on kohtueelne uurimine ehk mingi menetlus. Kriminaalasi, mille raames hoiab inimene kõrvale. Siis võib politseinik isiku teatud tingimustel tagaotsitavaks kuulutada, kui ta hoolimata teadetest välja ei ilmu. Kui meie eeluurimisel asja ära menetleme ja saadame edasi prokuratuuri, võib ka prokurör kuulutada isiku tagaotsitavaks, kui ta välja ei ilmu. Kolmas etapp on see, kui prokurör saadab asja pärast läbivaatamist kohtusse ehk kohtumenetlusse ja inimene ei ilmu siis välja. Nii võib ka kohus isiku tagaotsitavaks kuulutada,” kirjeldab Sokk ja lisab, et neljas etapp tähendab seda, kui isiku suhtes langetatakse tagaselja otsus, määratakse näiteks vanglakaristus ning ta ei ilmu vanglasse karistust kandma. Samuti on võimalik kuulutada inimene tagaotsitavaks juhul, kui ta kannab karistust vabaduses, kuid ei järgi talle seatud nõudmisi kriminaalhooldaja juurde ilmumise ja muu säärasega.

Mõistagi pole enamikule inimestest tagaotsitavuse fakt mingi üllatus, kuna suures osas on tegu kohtumenetluse ja kohtuotsuse mittetäitmisega ning sellised otsused on avalikud.

Näiline põgenemine

Tihti mõtlevad peitu pugevad inimesed, et mingi periood ennast varjates võivad nad vastutusest täielikult pääseda, kuid enamasti siiski nii ei juhtu, sest menetluse ja kuritegude aegumise tähtajad on pikad. „Inimesed arvavad vahel, et kui oled eemal, siis elu teeb korrektuurid ja nad pääsevad. Tegelikult käib see taak kaasas. Võib-olla varjad end kaheksa aastat, ei saa sel ajal rahulikult elada, aga kuritegu pole veel jõudnud aeguda ning seejärel võetakse sind kinni ja lähed ikka vanglasse.”

Politseimajor ütleb, et nii enda kui lähedaste elu keerulisemaks tegemise asemel tuleks võtta vastutus. „Ärge tooge lisaprobleeme oma vanematele või lähedastele. Kui oled kunagi midagi teinud, siis julge vastutada. Võta karistus vastu, mis sulle on määratud ja mine pärast seda eluga edasi. Kõrvalehoidmine elu kergemaks ei tee. Sa paned oma lähedased halba olukorda. Nemad ei pruugi milleski süüdi olla, kuid sotsiaalne surve teeb oma töö. Võidakse mõelda, et kui poeg, vend või abikaasa on pätt, siis ongi peres kõik pätid. Milleks tuua halba kuvandit ka oma lähedastele, kes pole süüdi?”

Samuti välistab isikut tõendava dokumendi seadus juba mitu aastat olukorra, kus välisriigis viibiv tagaotsitav inimene saab välissaatkonnas oma passi või ID-kaarti uuendada. See käib kõikide riikide kohta ning tagaotsitavatele inimestele Eestist lihtsalt uusi dokumente ei saadeta. "See tekitab inimestes üllatust ja ka trotsi, kuna nad on ka eelnevalt riigilõivu ära maksnud. Kohapeal siis öeldakse, et me ei saa uut dokumenti väljastada, sest te olete tagaotsitav. Inimene võib hakata bravuuritsema. Ühes Euroopa riigis juhtus ühe inimesega nii, et ta hakkas bravuuritsema ja lubas esindusse pommi panna. Temaga tegeles edasi juba kohalik õiguskaitseasutus.“

Küll aga tõdeb Sokk, et isegi kui inimene välissaatkonnas pika näoga jääb, pole välisesindustel volitust ja võimalust oma jõududega kedagi kinni pidada.

Tagaotsitavad tuuakse välismaalt oma jõududega koju tagasi

Kui end välismaal varjava Eesti kodaniku suhtes on välja antud rahvusvaheline vahistamismäärus, toimib politseimajori sõnul kogu protseduurika ja juriidika sujuvalt, küll aga peab Eesti politsei oma jõududega isikule järele minema, varjaku ta end Soomes või Panamas. „Justiitskoostöö raames kontrollitakse väljaandmise õiguslikke aluseid, et väljaandmine toimuks vastavalt reeglitele. Ükski riik ei anna enda riigis olevat isikut niisama välja. Kõigepealt peab saama loa kohtu kaudu. Meie politseinikud lähevad seejärel tagaotsitavale sihtriiki järele. Oleneb tagaotsitava staatusest, et kui on ohtlik, siis ei minda väikse koosseisuga, vastavalt ohutasemele võivad ka eriüksuslased olla. Kõige kaugem koht on olnud Panama.” Mõistagi on välismaale tagaotsitavale järele minek kallis protseduur, kuid Sokk rõhutab, et kedagi niisama rahvusvaheliselt tagaotsitavaks ei kuulutata, vaid sellele eelneb analüüs ning seejärel otsus.

Nimekiri avalikult tagaotsitavatest inimestest politsei.ee lehel.