Robootikakooli juhataja: osa vanemaid ei tule selle pealegi, et ka tüdrukutele võiks tehnikaring meeldida

Mis toimub 2023. aastal huvihariduse valdkonnas? Teema on mitmetahuline ja kindlasti oluline, sest huvitegevuses ja -hariduses osalemine arendab lapse teadmisi ja oskusi ning valmistab ette baasi tema tulevasteks karjäärivalikuteks. Huviharidusega seotud inimesed rõhutavad, et olulised on nii riiklikud tunnustused kui ka vanemate soov sellesse oma lapsi kaasata.

Kuidas on olukord huvikoolide ja huvitegevuse pakkujate vaatevinklist? Kas laste ning lapsevanemate huvi on endine ning mida tuleks ka laiemal tasemel muuta või parandada? Robokaru Robootikakooli juhataja Liia Tammese sõnul on olukord pärast koroonat keerulisem. "Koroonaaja elasime küll suhteliselt kenasti üle, aga just 2023. aastal on huvikoolides robootikaringidesse registreerumine märgatavalt vähenenud. Olen rääkinud ka teiste huvikoolide õpetajate, juhendajate ja omanikega. Lastevanemate rahakott ei ole kummist ja kõike ei ole võimalik valida. Mulle tundub, et tihti langeb esmavalik spordile ja kui raha üle jääb ning võimalusi on, siis alles teistele aladele.“

Tammese sõnul valitseb sporditrennides sageli arusaam, et teised huviringid on n-ö konkurendid ehk et kui on kolm korda nädalas trenn, siis sa pead seal kolm korda nädalas kindlasti käima ning kui soovid kord nädalas mujal käia ja ajad kattuvad, siis seda teha ei tohi. "Seda olevat põhjendatud nii, et siis antakse meeskonnale halba eeskuju ja veetakse alt. Minu juurde on sellise jutuga tuldud. Kõik pallitrennis käijad ei tahagi mänguga profitasemel tegeleda vaid lihtsalt sõpradega mängida, aga et treener ei luba kord nädalas robootikas või mõnes muus ringis käia. Mina leian, et peab olema tasakaal: lisaks liikumisele ja tantsimisele tuleb arendada ka mõistust ja silmaringi.“

Triinu Grossmann MTÜ-st Nuti-Võlur ütleb, et huvimuutust huvitegevuse osas kui niisugust tema täheldanud ei ole. Küll aga seavad muutused rahastuses ja võimalustes lapsevanemad valikute ette. "Lapsevanemad mõistavad, et huvitegevuses ja -hariduses osalemine arendab lapse teadmisi ja oskusi lapsele huvipakkuvas valdkonnas ning pakub eduelamuse tundmise võimalust. Huvitegevusel ja -haridusel on suur roll lapse sotsiaalsete oskuste arendamisel, loovuse ergutamisel, vaimse ja füüsiline heaolu loomisel ja säilitamisel ning sellest on lapsevanemad teadlikud. Kindlasti määravad pere rahalised võimalused mil määral ja millistes huviringides lapsed lõpuks reaalselt osaleda saavad. Maapiirkonnas saab määravaks lisaks sobiva huviringi olemasolu kodu ja kooli lähedal ning transpordi olemasolu või vanemate võimekus seda korraldada kaugemal huviringis osalemiseks. Paljudes piirkondades on huvitegevuse ja -hariduses osalemise toetusi muudetud ning vähendatud nii osalustasude toetamist kui ka teenuspakkujate ja huvikoolidele antavad toetust. See tähendab, et varem tasuta olnud huviringid koolide juures võivad muutuda tasuliseks või lõpetavad tegevuse. Antud olukord on lapsevanematele kindlasti uus ning nõuab kohanemist."

"Ei tea, kas tegu on nõukaaja jäänukiga, kus arvatakse, et tüdrukud peaksid vaid laulma ja tantsima."

Tammes ütleb, et 80% huvitegevusest Eestis on erahuvitegevus ning kõigest 20% on linnade ja valdade organiseerida. Riik ei organiseeri ühtegi huviringi. „Linnad ja vallad oma inimeste tegevust mingil määral toetavad ja mingil määral ka erahuvitegevust, aga selles tehakse valikuid. On suur murekoht, et alati raha ei jätku ja osadel koolidel jäävad huviringid 1.-3. klassidele tasuliseks. See on aga just see koht, kus hakatakse baasi kasvatama. Kui tahame, et lapsed tegeleksid huvitegevusega ja selle peale ka tõenäolisemalt püsima jääksid, peaks alustama võimalusel 1. klassist, mitte lootma, et äkki ta 5.-6. klassist alates kusagile läheb."

Osasid huviringe Tallinna linnavalitsus praegu osaliselt toetav, aga osade ringide eest maksavad lapsevanemad ise. Omaette teema on Tammese sõnul veel see, et loodusteaduste ja inseneriringidesse tüdrukuid väga ei panda. Ei tea, kas tegu on nõukaaja jäänukiga, kus arvatakse, et tüdrukud peaksid vaid laulma ja tantsima. Osad vanemad ei tule selle pealegi, et võiksid tütred ka tehnilisematesse ringidesse panna. Kui aga see ring oleks tasuta või väga odav, siis võiksid lapsevanemad seda tõenäolisemalt kaaluda. Keemia või matemaatika tund koolis võib tunduda igav, aga loodusteaduste või inseneeria huviring võib tunduda lahe ja anda tõuke ka koolis asjasse süveneda."

Mis vajaks huvihariduse valdkonnas muutmist?

Tammese sõnul peaks riik rohkem erinevaid loodusteadustega seotud võistlusi ja näitusi toetama, sh eraalgatuslikke. "Eestis on väga palju rahvusvahelisi järjepidevalt igal aastal toimuvaid algatusi, millest ülemaailmselt võtab osa sadu tuhandeid õpilasi. Vabatahtlikut läbi viidavad üritused on väga ebastabiilsed ning kunagi pole võimalik ette teada, kas projekt läheb läbi, aga lastele toob see sära silma ja Eesti noored on ülemaailmselt igal pool käies suuri tegusid teinud. Korraldajatel oleks sellisel juhul palju lihtsam püsirahastuse korral keskenduda ürituse kvaliteedile ja ei peaks muretsema, kas ruumide rendigi jaoks raha jagub. Jalgpallurid käivad võistlemas ja seda peetakse normaalseks, samas tahavad seda ka robootikud teha."

Grossmann ütleb, et huvihariduse pakkujad soovivad anda endast parima, nii tingimuste kui heade õpetajate olemasolu osas nning laste arvu vähenemine väiksemates keskustes toob kaasa väiksemad grupid ning kulude kasvu lapse kohta. "Huviharidus vajab suuremat tähelepanu ja rahastamist, et oleksid vahendeid, õppe läbiviimiseks vajalikud tingimused ja õpetajaid. Õpetajate puudust ei lahenda muidugi vaid raha olemasolu. Tarvis on koolitatud ja tahet täis inimesi, kes on valmis lastega tegelema. Näiteks Eesti Teadushuvihariduse Liit viib läbi alustava loodus-, täppisteaduste ja tehnoloogia huviringi juhendaja koolitusi ja toetab huviringiga alustamist, mis on üks samm õpetajate puuduse probleemi lahendamisel. Omavalitsustel aga lasub suur vastutus riigi rahastuse kasutamisel, sest iga lapse võimalused huvihariduses osaleda sõltuvad nende hästi või halvasti tehtud otsustest."

Soovitusi lapsevanematele

Grossmann ütleb, et võimalusel tuleks valida lapsele huviringid mitmest valdkonnast, et oleks liikumist, loovat ja hingele rõõmu pakkuvat ning mõtlemist nõudvat. "Märgake lapse tugevusi ja aidake tal neid järjepidevalt arendada. Ringijuhina näen, et esmalt on oluline, et laps oleks piisavalt maganud ja tal oleks kõht täis, teiseks, et tal oleks sõbrad, kellega koos naerda ning olemas vanemate tugi, tähelepanu ja hea sõna. Kui rahalised võimalused saavad takistuseks, siis kindlasti küsida abi ja nõu koolist või omavalitsusest."

Tammese põhiline nõuanne lapsevanematele on, et lapsed tuleks võimalusel juba 1.-3. klassis huviringidesse panna, isegi kui see on tasuline. "Leidke võimalusi, et lapse silmaringi arendada ja teha valikuid, et tema karjäärivalikute spekter oleks võimalikult lai. Nii saame selle "koleda" matemaatika lastele äkki hoopis põnevaks ja nauditavaks muuta.“