Riigiprokuratuur saatis kolme endise politseijuhi kriminaalasja kohtusse

Riigiprokuratuur saatis kohtusse kriminaalasja, milles esitati süüdistus endisele politsei- ja piirivalveameti (PPA) peadirektorile Elmar Vaherile, endisele keskkriminaalpolitsei juhile Aivar Alaverele ning Eerik Heldnale sotsiaalkindlustusameti petmises Heldna politseipensionile saamise eesmärgil.

Eerik Heldnat süüdistatakse kelmuses ja ametialasele võltsimisele kihutamises, Elmar Vaherit ametiisikuna kelmusele kaasaaitamises ja ametialases võltsimises ning Aivar Alavere ametiisikuna kelmusele ja ametialasele võltsimisele kaasaaitamises.

Süüdistus seisneb selles, et Eerik Heldna lõi Elmar Vaheri ja Aivar Alavere kaasabil Sotsiaalkindlustusametile (SKA) ebaõige ettekujutuse sellest, et tal on alates 2022. aasta 5. maist täitunud 25-aastane politseiametniku staaž, mille põhjal hakkas SKA talle maksma väljateenitud aastate pensioni seaduse alusel pensioni.

Süüdistuse kohaselt leppis Heldna 2019. aasta veebruaris Vaheriga kokku, et ta vormistatakse PPA teenistusse ja lähetatakse samal päeval tagasi Kaitseväe Luurekeskuse ametikohale, kus Heldna juba töötas ning kus tema töösuhe kordagi ei peatunud. Seejuures leppisid Vaher ja Alavere talle süüdistuse järgi kokku ametikoha keskkriminaalpolitsei salajases tunnistajakaitse üksuses.

Süüdistuse kohaselt vormistati samal päeval käskkirjad, millega nimetati Heldna näiliselt PPA teenistusse ja roteeriti tagasi tema senisele ametikohale. Süüdistuse kohaselt teadsid nii Heldna, Vaher kui ka Alavere, et Heldna ei kavatse PPA teenistusülesandeid täitma asuda ja näiline teenistusse vormistamine lepiti kokku selleks, et teises asutuses töötaval Heldnal tekiks võimalus tulevikus saada nn politseipensioneid.

Esitades pensioni taotlemisel sotsiaalkindlustusametile süüdistuse järgi ka näiliselt loodud staaži kajastavad dokumendid, pani Heldna Vaheri ja Alavere kaasabil toime kelmuse. Kuna pensioniavalduses olid dokumendid, mis kajastasid süüdistuse kohaselt ka Heldnale näiliselt loodud teenistuse staaži, siis pani Vaher käskkirjade loomisega Heldna kihutamisel ja Alavere kaasabil toime ametialase võltsimise.

Riigiprokurör Jürgen Hüva lausus, et kriminaalmenetluses kogutud tõendid kinnitavad prokuratuuri hinnangul, et Heldna teenistussuhe loodi vaid dokumentaalselt ja selle eesmärk oli tema 25-aastase staaži saavutamine. "Prokuratuuri hinnangul viitavad kohtueelses menetluses kogutud tõendid kuriteole. Kuna otsuse, kas Heldna, Vaher ja Alavere on toime pannud kuriteo, saab teha vaid kohus, saatis prokuratuur kriminaalasja kohtusse. Kohus annab hinnangu teenekate ametnike karjääri ühele episoodile, mis ei tee olematuks nende pika teenistuskäigu jooksul kogunenud teeneid Eesti riigi ees," ütles Hüva.

"Teisalt tõusetub kogutud tõenditest küsimus, miks ametnikud, kelle töö eesmärk on olnud veenduda teiste korrektses tegutsemises ning tegutseda riigi heaks ja nimel, otsustasid süüdistuse järgi Heldna hüvanguks reegleid ära kasutada," lisas Hüva.

Sotsiaalkindlustusamet on esitanud Eerik Heldna suhtes nõude varalise kahju hüvitamiseks. 2023. aasta 6. oktoobri seisuga oli nõude suurus 7472 eurot, kuid kuna pensionimaksed jätkuvad, tekib süüdimõistva otsuse korral SKA-l õigus nõuda tagasi kogu seni väljamakstud pension. SKA arvutustele tuginedes võib tulevikus kõikide pensionimaksete kogusumma ulatuda üle 1,6 miljoni euro.

Eerik Heldnat võib kohtus süüditunnistamisel oodata rahaline karistus või kuni nelja aasta pikkune vangistus. Elmar Vaheri ja Aivar Alavere süüditunnistamisel võib kohus neid karistada ühe kuni viie aasta pikkuse vangistusega, kuna neid süüdistatakse tegude toimepanemises ametiisikutena.

Kohtueelse menetluse viis läbi kaitsepolitsei. Kohus ei ole veel eelistungi aega määranud.

Kurm: endistele politseijuhtidele esitatud süüdistus on põhjendamatu

Politseiameti endise juhi Elmar Vaheri ja keskkriminaalpolitsei endise juhi Aivar Alavere ning Eerik Heldna ühine kaitsja Margus Kurm leiab, et prokuratuuri esitatud süüdistus on põhjendamatu nii tõendamise kui õiguslikust seisukohast.

"Süüdistuse põhiväide, et Eerik Heldna ei kavatsenudki politsei- ja piirivalveametisse (PPA) tagasi minna, ei ole tõendatud. See ei oma ka olulist tähendust, kuna seadus ei keela, et ametnik nimetatakse samal päeval kohe teise asutusse. Teenistus teises asutuses on seaduse järgi samasugune politseiteenistus nagu teenistus politsei- ja piirivalveametis," ütles Kurm BNS-ile."Isegi kui prokuratuuri väide leiab tõendamist, ei ole tegemist süüteoga, kuna tegemist on seadusele vastava otsusega," lisas ta.

Mis puudutab prokuratuuri väidet nagu ei oleks Eerik Heldna soovinud politseisse naasta ja Aivar Alavere seda teadsid, siis selle kohta Kurmi sõnul prokuratuuril tõendeid ei ole. "Pigem tõendavad kriminaaltoimikusse kogutud materjalid vastupidist," lausus Kurm.

Kurmi sõnul väidab prokuratuur, et aega, mil Eerik Heldna töötas rotatsiooni korras Kaitseväe Luurekeskuses ja hiljem maksu- ja tolliametis, ei tohi lugeda tema politseiteenistuse staaži hulka. "Ta oli roteeritud ja roteerimises kogutud staaž on samaväärne politseiteenistuse staaž. Mingeid valeandmeid ei ole Eerik Heldna ega keegi teine sotsiaalkindlustusametile esitanud. Esitatud andmed olid tõele vastavad ja põhjendamatu on rääkida kelmusest," sõnas Kurm.

Margus Kurmi sõnul ei ole selliseid piiranguid ettenähtud, millistes asutustes töötamist loetakse politseiteenistuse staaži hulka ja millistes mitte. "Politseiametnik võidakse roteerida mis iganes asutusse. Tavaliselt toimub roteerimine asutuste vahel, mille profiil on sarnane nagu jõustruktuurid ja asjaomased ministeeriumid," rääkis Kurm. Siseministeeriumis on näiteks kogu aeg tööl mitu politsei- ja piirivalveametist roteeritud ametnikku ja justiitsiministeeriumis on tööl mõni roteeritud prokurör.