Reklaam sulgub sekundi pärast

Puudu nii rahast kui inimestest – mis ootab ees esmatasandil arstiabi?

"Seitsmesed uudised" vahendab, et perearstisüsteemi kriis on süvenemas ning Eesti tervishoiusüsteemil seisavad ees rasked ajad. Kui õigeaegselt otsuseid ei tehta, on 2025. aastaks puudu juba 200 miljonit eurot. Täpselt selline summa kulub praegu perearstiabi süsteemi tööshoidmisele.

Perearst Eero Merilind ütleb, et 2000ndate alguses perearstidena alustades oli lootus, et peremeditsiini süsteem muutub tugevaks. „Aga me oleme ikkagi praegu jäänud olukorda, kus meie tervishoiupüramiid on tagurpidi, ehk perearstiabi baas on nõrk. Meil on 1000 arsti peremeditsiinis esmatasandil ja 3500 eriarsti, aga peaks olema täpselt vastupidi.“

Eelmisel aastal pidid juba üle 70 000 inimese leppima asendusarstiga, sest enda perearsti pole. Järgmise viie aasta vaates on olukord veelgi täbaram, sest umbes 250 perearsti suunduvad pensionile ning koolist tuleb asemele vaid 150. Kõikehõlmavat lahendust sellisele probleemile aga pole ning pihta on hakatud väiksematest leevendustest.

Esimesest juulist hakkab tervisekassa rahastama mittemeditsiinise registraatori ametit perearsti keskustes.

„Varasemast enamatel perearstidel on nüüd võimalus palgata endale kliinilist assistenti. See leevendab just seda, et paljud pereõed on siiamaani pidanud tegema sekretäritööd ja mis seal salata, ka perearstid ise. Ehk me lubame oma tervishoiutöötajatel teha seda tööd, mida nad on õppinud,“ ütles Tervisekassa perearstiabi teenustejuht Laura Johanna Tuisk.

Muudatusi on tehtud ka tervisekeskuse loomise näol.

Vaata lähemalt päises olevast videost!

Kommentaarid puuduvad