Reklaam sulgub sekundi pärast

Liitu meelelahutusklubiga

Kus on inimlikkus? Puudega inimesed peavad pidevalt oma seisundit uuesti tõendama

Puudega inimeste elus on üks kadalipp, mida nende arvates olla ei tohiks – puude korduv tõestamine. Ikka ja jälle tuleb riigile ette näidata, et vahepeal ei ole jalg kasvanud või kasvõi puuduvad sõrmed ei-tea-kust tekkinud. Miks selline süsteem ja kas seda muudetakse?

Rahvaalgatusega „Puude hindamine inimlikumaks!“ juhitakse endi sõnul tähelepanu probleemile, mille kohaselt on puude tõestamine tehtud meeletult raskeks. On tõsiasi, et sotsiaalkindlustusamet, kellele jääb hindamisel lõplik sõnaõigus, isegi ei näe konkreetset inimest. Otsus langetatakse dokumentide alusel, mõnel juhul on see aga probleem.

„Võib-olla siin saab kitsaskohaks just see, et kuivõrd hästi dokumenteerivad arstid inimese poolt tuvastatud probleemi, haiguse kulgu ja seda, kuidas inimene selle kõige keskel toime tuleb. Puude raskuse tuvastamise kontekstis mängib rolli igapäevane toimimine ja toimingud, riietumine, enesehooldus, söömine ja joomine, ja see kui palju sind abivahendid ja teenused sind selle kõige keskel aitavad ja selle kohta kindlasti sageli terviseinfosüsteemis teavet ei leia,“ ütles Eesti Puuetega Inimeste Koja nõustaja Kristi Rekand.

Sotsiaalministri Signe Riisalo sõnul on järjepidev puude tõestamine riigi vaates siiski hädavajalik. „Puue kui selline ei ole ainult mitte diagnoos, vaid inimese funktsioneerimise võime tema tavapärases elu või töökeskkonnas. Kui seda kompenseeritakse erinevate abivahenditega, ka ravi ja medikamentidega, rehabilitatsiooniteenusega avaliku raha eest suuresti, siis tegelikult inimese funktsioneerimisvõime võib muutuda positiivses suunas, ei pruugi ja sellisel juhul me peame õigeks ja vajalikuks hinnata inimese puude raskusastet korduvalt.“

Aastakümneid süsteemis sees olnud Katrin Tamm puutus esmalt asjaga kokku oma poja tõttu, aga jäi ise peale poja hooldamist jäänud invaliidiks tõdeb, et hoolimata arengust on süsteemis vigu.

"Meil on paberite peal absoluutselt kõik olemas, aga nende kättesaadavus on teine. Tegelikkuses on palju inimesi, kellel pole võimalusi, kellel pole isegi kodus arvutit ja nad ei tea, kust midagi saada. KOVid võiksid ja peaksid kaardistama oma puudega inimesed ja käima küsimas, kas nad üldse midagi teavad, mis on õigused ja võimalused. Sealt algab asi. Tegelikkuses väga paljud kui mitte enamus isegi ei tea, mis on neile ette nähtud või mida nad kusagilt võiksid näha," ütles puude ja vähenenud töövõimega inimeste heaolu parandamise eestvedaja Katrin Tamm.

Vaatal ähemalt päises olevast videost!

Näita 2 kommentaari

Tegelikult haige süsteem, kui ikka puuduvad keha osad, käsi,jalg,sõrmed…varbad, on see jääb puue. Teine lugu on haigusega mida on võimalik ajapikku välja ravida🤔

Vasta

paljusid haigusi ei osata välja ravida tänapäeval, nendega on heal juhul seis sama, mis 5 aastat tagasi, aga enamasti saab ainult halvemaks minna.

Vasta

Loe lisaks

Sisuturundus