Kuidas edasi? Kohus jättis lapsevanemate kaebuse Metsküla kooli osas rahuldamata

Tallinna halduskohus jättis rahuldamata lapsevanemate kaebuse Metsküla kooli tegevuse lõpetamisele.

Lääneranna vallavolikogu võttis 2022. aasta 24. märtsil vastu otsuse "Lääneranna valla haridusasutuste ümberkorraldamine", millega otsustas muuhulgas lõpetada Metsküla kooli tegevuse iseseisva asutusena ning mullu 15. aprillil jõustus määrus, millega eemaldati Lääneranna elukohajärgsete koolide loetelust Metsküla kool.

20 lapsevanemat esitasid Tallinna halduskohtule kaebuse, taotledes valla otsuse tühistamist Metsküla kooli tegevuse lõpetamist puudutavas osas ning määruse tühistamist osas, millega eemaldati elukohajärgsete koolide loetelust Metsküla kool. Seega oli antud kaebuse raames lahendamisel kooli tegevuse lõpetamist puudutav otsus.

Kohus märkis, et väikekoolide pidamine ning koolivõrgu korraldus tervikuna sõltub riigi ja kohaliku omavalitsuse rahalistest võimalustest. Kui avalikul võimul ei ole vahendeid olemasoleva koolivõrgu ülalpidamiseks, on möödapääsmatu selles muudatuste tegemine sõltumata sellest, millistele tunnustele vastavat haridusvõrku tuleb pidada ideaaliks, märkis kohus.

Käesoleval juhul ei tekkinud kohtul kahtlust, et olemasoleval kujul koolivõrgu ülalpidamiseks Lääneranna vallal rahaline võimekus puudub, mistõttu võib vajalike otsuste tegemata jätmisel või nende edasi lükkamisel kahjustada saada hariduse kvaliteet vallas tervikuna.

Eelarvevahendite nappuse korral ei ole kohalikul omavalitsusel koolivõrgu optimeerimisele sisulist alternatiivi. Kooli pidajal on koolivõrgu ümberkorraldamisel avar kaalutlusruum. Sellest tulenevalt on KOV pädev ise otsustama oma prioriteetide üle, näiteks seadma kõige olulisemaks Lihula gümnaasiumi uue hoone ehitamise.

Lapsevanemate otsustavast sõnast laste hariduse valikul ei tulene õigust omandada haridust lapsevanemale ja lapsele kõige meelepärasemas koolihoones, lisas kohus.

Kohtu hinnangul puudub kooli ümberkorraldamise otsusel vahetu mõju isikute õigustele. Hariduse riiklikud standardid on paika pandud kõigile Eesti vabariigi põhikoolidele ühtmoodi ning õigus saada haridust ei sõltu ega tohigi sõltuda sellest, millises geograafilises punktis seda pakutakse.

"Õigus haridusele ei hõlma õigust konkreetsetele õpetajatele, klassiruumile või koolikeskkonnale üldisemalt. See aga ei tähenda, et viimati mainitu ei oleks oluline, vaid et see ei ole kaitstav subjektiivse õigusena kohtus. Õigus haridusele ei hõlma õigust meelepärasele munitsipaalkoolile. Sellisel juhul on võimaluseks asutada erakool, mida Metsküla kooli puhul vastustaja on ka välja pakkunud," märkis kohus.

Kohus tõi välja, et Metsküla algkooli 21 õpilastest üksnes seitsmele oli Metsküla kool kodulähedaseim munitsipaalkool. Ülejäänud 14 õpilase elukohale oli lähemal mõni teine Lääneranna valla munitsipaalkool.

Seega võimalus omandada kodu lähedal algharidust puudutas Metsküla kooli puhul maksimaalselt 7 õpilast. Kohtule nähtuvalt olid kaebajad omistanud suure kaalu ka n-ö oma kooli tundele, kuid kohtu hinnangul objektiivsete kriteeriumide mõttes pole võimalik üheselt väita, et Metsküla algkool tagaks õpilaste arenguks paremad võimalused kui näiteks Lihula või Kõmsi kool.

Kohus pidas piisavalt tõendatuks vastustaja väiteid, et muudatuste tegemata jätmise korral ei jaguks vallal investeeringuteks ja arendustegevuseks vahendeid ka senisel kujul eksisteerivasse haridusvõrku.

Vald ei saa lahendada ühe kooliga seotud probleeme kuidagi eraldi üldisest valla koolivõrgust, selle korraldamisest ning selle valdkonna eelarvest. Seepärast hõlmab vaidlustatud otsus planeeritult ja läbimõeldult tervet valla koolivõrku.

Kohtu hinnangul oli vastustajal õigus kavandatud kujul haridusvõrgus ümberkorraldamist teha, vastustaja oli otsuse piisavalt läbi mõelnud ja seda vajalikul määral põhjendanud. Kaebajate õiguste rikkumist kohus ei tuvastanud.

Otsus ei ole jõustunud ning seda võib vaidlustada Tallinna ringkonnakohtus hiljemalt 21. märtsil.