Kapo kahtlustab Tõnis Mölderit altkäemaksu küsimises. Reinsalu: olen pettunud

Kaitsepolitseiametil (kapo) kinnitusel on neil alust kahtlustada, et riigikogu liige Tõnis Mölder võis küsida altkäemaksu, lisaks kontrollitakse ühe inimese altkäemaksu vahendamise ja teise inimese altkäemaksu lubamise kahtlust.

Kahtlus on tõusetunud seoses parlamendiliikme tööga 2023. aasta riigieelarve seaduse menetlemisel. Nimelt tegi riigikogu liige 2022. aasta novembris ettepaneku määrata ühele mittetulundusühingule regionaalne investeering ehk katuserahana tuntud tegevustoetus. Esialgse uurimisversiooni kohaselt tegid riigikogu liige ja altkäemaksu vahendamises kahtlustatav kokkuleppe, et tegevustoetuse väljamaksmisel annab MTÜ esindaja osa tegevustoetusest üle altkäemaksu vahendamises kahtlustatavale, kes seejärel vahendab seda altkäemaksuna riigikogu liikmele. Regionaalne investeering maksti MTÜ-le välja tänavu jaanuaris.

Riigiprokurör Alan Rüütel ütles, et tegemist on esialgse kahtlustusega, mis võib eesootava uurimise käigus muutuda. „Riigi otsused peavad alati lähtuma avalikest huvidest, mitte muudest kaalutlustest, mistõttu on kuritegu juba altkäemaksu küsimine ja selle lubamine. Praeguseks kogutud tõendid annavad aluse altkäemaksu küsimise, vahendamise ja lubamise kahtlustuse põhjalikumaks kontrollimiseks kriminaalmenetluses,“ ütles Rüütel.

„Tõendite kogumiseks tegi kaitsepolitsei neljapäeval läbiotsimise ka parlamendiliikme töökohas ehk riigikogus. Selleks sai riigi peaprokurör nõusoleku õiguskantslerilt. Seejärel taotles prokuratuur loa Harju maakohtult. Läbiotsimise juures oli riigikogu esindaja, kellel oli võimalik veenduda, et menetlustoimingu käigus kontrolliti vaid kahtlustusega seotud materjale,“ lisas riigiprokurör Alan Rüütel.

Kaitsepolitsei büroo juht Meelis Ratassepp sõnas, et korruptsioonivastane tegevus on üks kaitsepolitsei olulisemaid töövaldkondi julgeolekuohtude ennetamisel. „Põhiseadusliku korra toimimiseks on vajalik kõrgetasemelist korruptsiooni nii ennetada kui ka tõkestada,“ ütles Ratassepp. „Kaitseme ühiskondlikult tähtsat usku, et seadusandja otsused on parima äranägemise järgi avalikes huvides, mitte varjatult kellegi erahuvides.“

„Katuserahade jaotamisega seotud läbipaistmatuse riske on ühiskonnas aastaid arutatud, praegusel juhul kahtlustame, et see risk võib olla realiseerunud. Nüüd on meie ülesanne kriminaalmenetluses koguda vajalikud tõendid, et tõde välja selgitada,“ selgitas Ratassepp.

Kriminaalmenetlust juhib riigiprokuratuur, menetlust viib läbi kaitsepolitseiamet.

Tõnis Mölderi sõnul ei tunnista ta end esitatud kahtlustuses süüdi ja aitseb oma õiguseid. "Olen parlamendis tööd tehes ning seaduseelnõude menetlemisel lähtunud alati kehtivatest menetlusnormidest ja seadustest," rõhutas Mölder.

"Seoses tekkinud olukorraga olen otsustanud Isamaa erakonnast lahkuda. Tänan Isamaa erakonda koostöö eest, kuid antud olukorras erakonna liikmena jätkamine paneks erakonna liigse tule alla. Oma mandaadistrRiigikogus ning Tallinna linnavolikogus ma hetkel loobuda ei plaani, jätkan tööd parteitu saadikuna," ütles Mölder.

"Loomulikult mõistan meedia kõrgendatud huvi antud teema vastu, kuid käesolevale kommentaarile ei ole mul hetkel võimalik midagi rohkem lisada. Minu esindajaks on vandeadvokaat Aivar Pilv, kes täiendava informatsiooni lisandumisel saab vajadusel antud teemat juriidiliselt kommenteerida," lisas Mölder.

Omapoolse kommentaari andis ka Isamaa esimees Urmas Reinsalu:

"Uudis Tõnis Mölderile esitatud kahtlustusest altkäemaksu võtmise asjas tuli halva üllatusena. Ma olen pettunud.

Tõnis Mölder liitus Isamaaga mullu septembris, ligi neli kuud tagasi.

Tänase uudise valguses saan öelda, et ta ei läbinud Isamaas katseaega.

Ma olen temaga pärast kahtlustuse esitamist kohtunud ja oma seisukoha talle esitanud. Ta on Isamaa erakonnast lahkunud.

Sellega on meie jaoks sel lool joon all ja õiguskaitseasutused toovad asjas selguse.“