Jääb oma kohale! Riigikogu lükkas tagasi pronkssõduri mahavõtmise eelnõu

Riigikogu lükkas teisipäeval häälteenamusega tagasi Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) fraktsiooni algatatud eelnõu, mille kohaselt tuleks Tallinnas kaitseväe kalmistul asuv pronkssõdur kohe maha võtta.

Eelnõu poolt hääletas 14 ja vastu 54 riigikogu liiget, mis tähendab, et eelnõu langes riigikogu menetlusest välja. Riigikogu liikme Jaak Valge sõnul ei oleks pronkssõdur Tallinnas kaitseväe kalmistult mahavõtmise korral ajaloomuuseumi Maarjamäe lossiparki sobinud, sest seal on punamonumentide pargi kontseptsioon teistsugune.

"Mis saab pronkssõdurist edasi on täitevvõimu otsustada. Valitsus peaks leidma lahenduse, kas pronkssõdur füüsiliselt alles jätta või teisaldada kohta, kus ta ei oleks kultuse objektiks," ütles Valge teisipäeval riigikogus eelnõu tutvustades.

Valge sõnul on pronkssõduri edasine saatus jäetud teadlikult valitsuse otsustada. "Kui punamonumendi saatus oleks ette määratud, põhjustaks see vaidlusi ja diskussioone. Kui valitsus otsuse täideviimisega toime tuleb, on see juba saavutus. Selleks, et oma identiteeti kujundada, peame ka teistele näitama, et Suure Isamaasõja kujud ei ole meil vastuvõetavad," lausus Valge.

Eesti 200 nimel sõna võtnud Juku-Kalle Raid ütles, et pronkssõdur tuleks pärast mahavõtmist muuseumisse viia ja kinnitas, et Eesti 200 toetab pronkssõduri maha võtmise eelnõu. Sotsid eelnõu ei toetanud.

Riigikogu põhiseaduskomisjon toetas eelnõu. Komisjoni esimehe Hendrik Johannes Terrase sõnul keskendub eelnõu ainult pronkssõdurile, sest teiste punamonumentide teisaldamise kohta on plaanis eraldi seaduse eelnõu.

EKRE tõi eelnõu seletuskirjas välja, et pronkssõduri üleviimine kaitseväe kalmistule ei muutnud mitte midagi. "Meie iseseisvusesse vaenulikult suhtuvad isikud on jätkanud selle juures Kremli võidu ja Eesti okupeerimise tähistamist. Nüüd tähistatakse selle juures veel ka Putini ja Venemaa agressioonisõda Ukraina vastu. Probleemi ei lahenda pronkssõduri juures 9. mail demonstratsioonide keelamine," seisab seletuskirjas.

EKRE hinnangul kestab kaitseväe kalmistul nõukogude okupatsioon edasi. "Nõukogude ajal tehti sealsed Eesti ohvitseride hauad barbaarselt maatasa ja meie vabaduse eest langenud kangelaste peale maeti okupatsiooniarmee ohvitserid. Osa Vabadussõjas ja Teises maailmasõjas langenud eesti sõdurite haudadest on küll taastatud, lõviosa, sealhulgas Vabadusristi kavalerid on aga endiselt vene okupantide peale matmiste ohvrid. Pronkssõdur ja selle juures toimuvad manifestatsioonid kaitseväe kalmistul on suurimaks mõnituseks meie iseseisvuse ja vabaduse eest võidelnud ja langenud eesti patriootide mälestusele ja muidugi kogu meie rahvale,” leidis EKRE.