Ilusate valgus-šõude tumedam pool: häiritud on nii ökosüsteem, unekvaliteet kui ka loomade elu

Nädalavahetuse eel, kui kihab põnevus algavate üritustega seoses nagu „Valgus kõnnib“ festival, valgus-show’dega välikontserdid ja ilutulestikud, on paslik rääkida ka kogu selle ilu tumedamast poolest – valgusreostusest. Hiljuti tehtud uuringust selgus, et samade näitajate linnade – Turu ja Göteborgi – kõrval on meie pealinnas olukord kehv.

„Uurisime tegelikult kolme linna, Tallinn seal hulgas. Valisime linnad samalt laiuskraadilt, et need oleksid sama suured ja asuksid mere ääres. Võime öelda, et meie statistiline või esialgne analüüs näitab, et Tallinnas on valgusreostus oluliselt kõrgem,“ ütles TalTechi elektrivarustuse kaasprofessor tenuuris Argo Rosin.

Valgusreostust tekitavad hoone välise sisevalgustus, tänavavalgustus ja valgustatud välireklaamid ning valgusreklaamid. Teadlaste sõnul on öisest tehisvalgusest tingituna öötaevas viimase kümne aasta jooksul läinud 10 korda heledamaks. Probleem on aga väheste tähtede nägemisest suurem, sest valgus mõjutab ökosüsteeme, ajades segi öö ja päeva vahelise rütmi.

„Me oleme kõik väga tundlikud valgusele ja muutustele. Hiljutine uuring näitab, et valgus ja selle mitte nähtavad küljed mõjutavad tugevalt meie tervist. Kui me häirime enda ööpäevast rütmi, võib see mõjutada meie tervist, tõstes näiteks vähi riski,“ ütles rahvusvahelise valgusprojekti LUCI esindaja Lyonist Jasmine van der Pol.

Pidevalt häiritud uni seostub ka mitmete teiste terviseprobleemidega. Muu hulgas kasvatab see immuunsüsteemi probleemide ja ainevahetuse häirete tekkimise riski. Mõjusfääris on aga ka loomad ja linnud. Valgusreostus raskendab röövloomade elu, sest saakloomad näevad neid paremini. Samuti võib liigne heledus panna rändlinde hoonetesse lendama, kahjustada nende tervist ning häirida ka toiduahelaid.

„Tallinnas valgustite juurdekasv on lähtuvalt Tallinna arengust iga-aastaselt 2500-3000 valgustit, mis tähendab, seda et paratamatult tekib juurde valgusteid ja peegelduvat valgustust. See tähendab seda, et olukord on ühelt poolt läinud halvemaks, teiselt poolt oleme viimase üheksa aasta jooksul vahetanud kehva optikaga valgusteid moodsate LED-valgustite vastu,“ ütles Tallinna keskkonna- ja kommunaalameti juhataja asetäitja Tarmo Sulg.

Alates 2010ndate aastate algusest kasutusele võetud LED-valgustid on tõepoolest energia- ja kulutõhusad. Kuid eresinakas valgus vähendab võrreldes sooja maa valgusega unekvaliteeti. Soojem ja punakam valgus ei kiirga aga lume pealt sellisel hulgal tagasi.

„Peamine lahendus on parem disain, paremad valgustid ning ka parem linnaplaneerimise ning ehituse jälgimine. Põhiline on mitte panna valgustust sinna, kus seda vaja pole, näiteks taevasse või naabri hoovi näitama, samuti pole vaja liiga tugevalt valgustatud reklaame. Me teame, kuidas asja parandada, nüüd on vaja lihtsalt konkreetseid samme astuda,“ lisas Jasmine van der Pol.

Vaata lähemalt päises olevast videost. Lisainfo TV3 uudiste kohta saab SIIT.