Euroopa Keskpank jättis intressimäärad taas muutmata

Euroopa Keskpank (ECB) otsustas nejapäeval jätta taas baasintressimäärad muutmata, säiltades põhiliste refinantseerimisoperatsioonide intressimäärana 4,5 protsenti, laenamise püsivõimaluse intressimäärana 4,75 protsenti ning hoiustamise püsivõimaluse intressimäärana 4 protsenti.

Laekunud andmed on keskpanga teatel üldjoontes kinnitanud nõukogu varasemat hinnangut keskpika aja inflatsiooniväljavaatele. Kui koguinflatsioonile avalduv energiahindadest tingitud positiivne baasefekt kõrvale jätta, on alusinflatsiooni langustrend jätkunud ja varasemate baasintressimääratõusude mõju avaldub jätkuvalt jõuliselt rahastamistingimustes. Ranged rahastamistingimused pärsivad nõudlust ja see aitab inflatsiooni pidurdada, hindab keskpanga nõukogu.

ECB nõukogu on keskpanga kinnitusel kindlalt otsustanud tagada, et inflatsioon naaseb aegsasti oma keskpika aja eesmärgi ehk 2 protsendi juurde. Praegusele hinnangule tuginedes leiab nõukogu, et baasintressimäärad on tasemel, mis piisavalt pikalt püsides toetab märkimisväärselt selle sihi saavutamist. Nõukogu edasised otsused tagavad, et baasintressimäärad on piisavalt piiraval tasemel seni, kuni see on vajalik.

Otsused selle kohta, kui piiraval tasemel ja kui kaua on asjakohane seda lähenemisviisi rakendada, on keskpanga sõnul jätkuvalt andmepõhised. Eelkõige sõltuvad intressimääraotsused ECB nõukogu hinnangust inflatsiooniväljavaatele laekuvate majandus- ja finantsandmete kontekstis, alusinflatsiooni dünaamikale ning rahapoliitika mõju ülekandumise tõhususele.

Varaostukava (APP) portfelli maht väheneb mõõdukas ja prognoositavas tempos, kuna eurosüsteem ei reinvesteeri enam aegumistähtajani jõudnud väärtpaberitelt laekuvaid põhiosa tagasimakseid.

Nõukogu kavatseb jätkata pandeemia majandusmõjude ohjeldamise erakorralise varaostukava (PEPP) raames ostetud aegumistähtajani jõudnud väärtpaberitelt laekuvate põhiosa tagasimaksete täies ulatuses reinvesteerimist 2024. aasta esimesel poolel. Aasta teisel poolel plaanib nõukogu vähendada PEPP-i portfelli mahtu keskmiselt 7,5 miljardi euro võrra kuus. PEPP-i raames tehtavad reinvesteeringud on kavas peatada 2024. aasta lõpus.

Nõukogu säilitab jätkuvalt paindlikkuse PEPP-i portfelli raames laekuvate tagasimaksete reinvesteerimisel, et ohjeldada pandeemiaga seotud riske, mis võivad ohustada rahapoliitika ülekandemehhanismi toimimist.

Samal ajal kui pangad maksavad tagasi suunatud pikemaajaliste refinantseerimisoperatsioonide kaudu laenatud vahendeid, hindab nõukogu korrapäraselt, kuidas suunatud laenutehingud ja nende tagasimaksed toetavad tema rahapoliitika kurssi.