TV3 uudised: Zelenskõi: Ukraina positsioonid rindel on tugevad. Venemaa kaotab kuus üle 30 000 sõduri

Tallinnas toimunud Põhjala ja Balti riikide NB8 tippkohtumine ei piirdunud pelgalt diplomaatilise viisakusvisiidiga, vaid tõi esile tõsised kitsaskohad liitlaste kaitsevõimekuses ning kasvava rahulolematuse rahvusvahelise kogukonna aeglase reageerimise suhtes Venemaa agressioonile.

Kuigi piirkonna riigid on Ukrainat toetanud märkimisväärsete summade ja abiga, tõdes president Alar Karis, et senine reageeriv kaitsemudel ei ole enam jätkusuutlik. Eriti ilmneb see drooniohu puhul, kus õhupiiri rikkumistele reageerimine on muutunud kulukaks ja ebaefektiivseks.

„Ongi küsimus, kuidas siit edasi saada, sest me oleme näidanud, et droone on võimalik alla võtta ka lennukitega, aga see on väga kallis lõbu,“ ütles Karis.

Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi kinnitas, et droonioht ei ole juhuslik, vaid osa sihilikust tegevusest. Tema sõnul püüavad Vene jõud Ukraina droone kursilt kõrvale kallutada, mis võib tuua need ka naaberriikide õhuruumi.

„Kui Eestis ja Lätis on Ukraina droone, siis me teame, mida venelased püüavad teha – nad püüavad meie droone kursilt kõrvale kallutada. Me teeme selle nimel tööd, et seda vältida, ja oleme valmis saatma oma eksperte kogemusi jagama,“ sõnas Zelenskõi.

Lisaks kaitseküsimustele kritiseeris president Karis teravalt rahvusvahelise üldsuse käitumist, nimetades silmakirjalikuks Venemaa järkjärgulist naasmist rahvusvahelisse sporti ja kultuuri. Tema hinnangul ei tohiks agressorriigile anda võimalust mainet parandada, kuni vastutus toime pandud tegude eest on võtmata.

„Venelased hiilivad tagasi rahvusvahelisse sporti ja kultuuri, et leevendada negatiivset suhtumist, selle asemel et tunda ja kanda vastutust oma juhtide tegevuse eest,“ ütles Karis.

Zelenskõi keskendus oma sõnavõtus ka Venemaa sisemisele olukorrale, kirjeldades suurenevat survet nii rindel kui tagalas. Tema sõnul kaotab Venemaa iga kuu enam kui 30 000 sõdurit hukkunute ja raskelt haavatutena, samal ajal kui Ukraina kauglöögid on hakanud mõjutama agressori logistikat ning kütusetarneid.

„Venemaa kaotab iga kuu üle 30 000 sõduri ning meie kauglöögid mõjutavad nende logistikat ja naftataristut, mistõttu on mitmes piirkonnas tekkinud kütusepuudus,“ ütles Ukraina president.

Karis märkis, et lähikuud võivad kujuneda võtmetähtsusega perioodiks, kus surve Venemaale suureneb nii sõjaliselt kui ka diplomaatiliselt. Tema sõnul tuleb kasutada võimalust, et sundida agressor lõpuks läbirääkimiste laua taha.

Presidendi hinnangul on lõppeesmärk selge – mitte sõja pikendamine, vaid selle lõpetamine.