TV3 uudised: Tervisekassa tulevik ei paista väga helge

Tervisekassa eelarves püsib puudujääk, mida on seni kaetud reservidega. Kuigi nelja aasta vaates on prognooside järgi puudujäägi katteks raha olemas, tunnistab tervisekassa juhtkond, et senistest tuludest enam süsteemi ülalpidamiseks ei piisa.

Tervisekassa juhatuse liige Pille Banhard ütles, et „rahastusest, ütleme maksulaekumisest ja tervisekassa muudest tuludest täna tegelikult ka enam ei ole piisanud rahastamiseks, aga reservid katavad seda puudujääki.“

Sotsiaalminister Karmen Joller ei pea praegu õigeks tervisekassale lihtsalt lisaraha eraldamist. Tema hinnangul ei lahendaks see süsteemi peamisi probleeme. „Kui me näiteks praegu paneksime lihtsalt tervisekassasse raha juurde, siis see ei lahenda ei personali puudust, ei lahenda ebaefektiivset töökorraldust või patsiendi liikumist tervishoiusüsteemis,“ ütles minister.

Jolleri sõnul tuleb keskenduda pikaajalistele muudatustele, mis parandaksid tervishoiu korraldust ning aitaksid olemasolevat ressurssi paremini kasutada.

Sarnast seisukohta väljendas ka Eesti 200 esimees Kristina Kallas. Tema sõnul on eksperdid juhtinud tähelepanu mitmele tõhustamisvõimalusele. „Tänapäeval tehisaru kasutamisega ja tehnoloogia kasutamisega on neid veel enam rohkem juurde tulnud,“ märkis Kallas.

Opositsioonierakonnad näevad olukorda märksa kriitilisemalt. Keskerakonna riigikogu liige Andrei Korobeinik süüdistas valitsust vajalike otsuste edasilükkamises. „Mingeid reforme nad teha ei kavatse, nad lihtsalt söövad seda, mis nagu veel alles on,“ ütles Korobeinik. Tema hinnangul vajab Eesti lisaks tervishoiu muudatustele ka ulatuslikumaid majandus- ja maksureforme.

Isamaa esimees Urmas Reinsalu nimetas ministri seisukohti liiga passiivseks. „See on praegu sisuliselt käte ülestõstmine,“ sõnas ta, hoiatades, et probleemide lahendamine võib tulevikus kujuneda veel keerulisemaks.

Ka tervisekassa juhtkond nendib, et üksnes tõhusamast töökorraldusest ei pruugi piisata. Pille Banhardi sõnul tuleb lisaks süsteemi muutmisele leida ka uusi rahastusallikaid. „Ma arvan, et süsteemi on jah vaja muuta ja leida ka täiendavad rahastuse allikad ja võib-olla on ka see, et muuta üldse, kuidas me tervishoiu rahastame,“ ütles ta.

Tervisekassa tulevik sõltub seega nii võimalikest reformidest kui ka sellest, kas ja kuidas leitakse tervishoiule täiendavat rahastust.