TV3 uudised: Šokk! Klient leidis Kalevi maiusest elusad ussid 

Šokolaad oli tarbija sõnul värske ning selle säilivusaeg ulatus 2027. aastasse. Just seetõttu ei osanud ta šokolaadi avades vähimatki kahtlustada.

Ent pähklitega šokolaadi sees oli midagi, mida sinna kindlasti näha ei sooviks – elusad valged vastsed.

Tarbijale oli see eriti ebameeldiv, sest osa ostetud šokolaadidest oli mõeldud ka väliskülalistele kinkimiseks.

Pärast ebameeldivat avastust pöördus tarbija tootja poole, et saada teada, kuidas võisid vastsed šokolaadi sisse sattuda ja kes selle eest vastutab.

Kalevi kaubamärki omava Orkla esindaja sõnul ollakse juhtumist teadlikud ning tarbijale on ebameeldivuse pärast vabandatud.

Kalevi tehase kvaliteedi- ja tehnoloogiajuht Karoliin Nikkel kirjutas tarbijale, et videos nähtav olevat paraku loodusele omane. Tema sõnul on tegemist liblikate ehk leedikute järglastega, kes armastavad pähkleid, aga ka rosinaid ja jahu.

Tootja rõhutab, et kasutab naturaalset toorainet ning tehastes on tugev kvaliteedikontroll. Samas leiab ettevõte, et liblikad satuvad šokolaadiga reeglina kokku alles pärast tehasest lahkumist – näiteks vahelaos, toidupoes või inimese kodus.

Orkla teatas, et tootjana ei ole neil nende etappide üle kontrolli.

Kuid kas elusad vastsed šokolaadis on tõesti midagi, mida tarbija peaks pidama loomulikuks?

Toiduameti teadmusteenuste peaspetsialisti Silvia Laiv-Mumma sõnul mitte.

„Ei, kindlasti ei ole,“ ütles Laiv-Mumma.

Tema sõnul tuleb sellise juhtumi puhul vaadata, kus ja millal võis toode saastuda ning millised on tootja ja teiste käitlejate kohustused.

„See on oluline, et kuulame ära tootja ja nendelt saadud vastustest teeme järeldused ja johtume sealt,“ selgitas Laiv-Mumma.

Toiduamet peab seega oluliseks kindlaks teha, kas probleem võis tekkida tootmise käigus või hiljem tarneahelas.

Pähklid, kuivatatud puuviljad ja jahu võivad tõepoolest olla toidukahjuritele sobivaks keskkonnaks ning just sellistes toodetes võivad tekkida probleemid ladustamisel. See aga ei tähenda, et tarbija peaks avama šokolaadipaki ja leidma sealt elusad putukavastsed.

Tarbijale jääb aga küsimus, kuidas saab täiesti tavapäraselt poest ostetud ja pika säilivusajaga šokolaad sellises seisus tema kätte jõuda.

Eriti tekitas talle küsimusi tootja selgitus, mille järgi võib probleem tekkida alles pärast tehast.

Kui tootja väidab, et tema tehases on kvaliteedikontroll tugev, tekib järgmine küsimus: millises tarneahela etapis võiksid kahjurid šokolaadini jõuda ja kuidas seda tuvastada?

Orklal ei olnud eile ega täna võimalik juhtumit kaamera ees kommenteerida. Ettevõtte kirjalikus vastuses kinnitati siiski, et konkreetse juhtumiga ollakse kursis ning tarbijaga on varem suheldud.

„Oleme selle kahetsusväärse juhtumiga kursis ja kliendiga varasemalt suhelnud. Palume tarbijalt selle ebameeldivuse pärast veelkord siiralt vabandust,“ kirjutas Kalevi tehase kvaliteedi- ja tehnoloogiajuht Karoliin Nikkel.

Tootja sõnul on pähklid naturaalne tooraine ning täiesti kunstlikult kõiki võimalikke kahjureid vältida ei ole võimalik. Samas rõhutatakse, et tootmisprotsessis on kasutusel kvaliteedikontroll.

Tarbijat see selgitus siiski ei rahulda. Tema jaoks on küsimus palju lihtsam: kui ta ostab poest šokolaadi, peab ta saama eeldada, et tegemist on söögikõlbliku tootega, mitte tootega, milles liiguvad elusad vastsed.

Juhtum on nüüd jõudnud ka Toiduameti huviorbiiti ning tarbija ootab ametilt hinnangut, kuidas sellist olukorda käsitleda.

„Orkla võiks niipaljugi vastutada, et võtaks omaks areneva elu oma toodetes, praegu on süüdi justkui vahelaod, kauplused või tarbija omas kodus, onju nii?“ kõlab tarbija küsimus, millele ta ootab konkreetset vastust.

Lisaks konkreetsele šokolaaditahvlile soovib tarbija teada, kas tegemist on üksikjuhtumiga või on sarnaseid probleeme esinenud ka varem. Internetist leidis ta viiteid varasematele juhtumitele, mis tema hinnangul näitavad, et tegemist ei pruugi olla täiesti uue probleemiga.

Toiduohutuse seisukohast on oluline aga just see, millal ja kus kahjurid tootesse sattusid. Kui probleem tekkis enne toote jõudmist tarbijani, tuleb välja selgitada, millises tarneahela osas kontroll ebaõnnestus.

Tootja omalt poolt peab tagama, et turule jõudev toit vastaks kehtivatele nõuetele.

Tarbija jaoks jääb sellest loost aga kõige lihtsam ja ebameeldivam küsimus: mida teha siis, kui järgmine kord šokolaaditahvlit avades ei vaata talle vastu mitte pähklid ja šokolaad, vaid jälle elusad vastsed?

Toiduamet soovitab sellise juhtumi puhul toodet mitte tarbida, säilitada võimalusel nii toode kui ka pakend ning pöörduda probleemiga ametkonna poole. Nii saab vajadusel kindlaks teha toote partii ja päritolu ning hinnata, kas tegemist on üksikjuhtumi või laiema probleemiga.