TV3 uudised: mis ohud valitsevad Eestit kõige enam?

Kaitsepolitseiameti hinnangul on Eesti julgeolekukeskkond viimastel aastatel märkimisväärselt muutunud. Venemaa tegevus ei piirdu enam üksnes tavapäraste mõjutusvõtetega, vaid ohud on muutunud järjest mitmekesisemaks ning tehnoloogilisemaks.

„Venemaal on rohkem võimalusi, kui sõda peaks lõppema ja muidugi üha sagedamini võtavad igasugused ründed tehnoloogilise vormi,“ ütles Kaitsepolitseiameti peadirektor Margo Palloson. Tema sõnul mõjutab kiiresti arenev tehisintellekt üha enam ka inforuumi ning muudab valeinfo levitamise senisest lihtsamaks.

Muutunud ohupilt tähendab, et muutuma peavad ka need, kes nendele ohtudele iga päev vastu astuvad. Politsei- ja Piirivalveameti peadirektori Egert Belitševi sõnul peab politsei olema valmis tegutsema väga erinevates kriisides ning samal ajal täitma ka oma igapäevaseid ülesandeid.

„Me peame toime tulema erinevate kriisidega,võib-olla ka kahe-kolmega korraga,“ ütles Belitšev. Samas tunnistas ta, et piiratud ressursid sunnivad tegema valikuid. „Meil on valikuvariandid - kui peame jõude suunama mujale, saavad kodanikud vähem patrulltegevust,“ märkis ta, viidates, et uute ülesannete lisandumisel tuleb paratamatult mõnest senisest tegevusest loobuda või seda vähendada.

Päästeameti peadirektori Margo Klaose sõnul tuleb senisest enam valmistuda ka kõige raskemaks stsenaariumiks – sõjaks. Tema hinnangul on igapäevased kriisid küll jätkuvalt olemas, kuid muutunud julgeolekuolukorras tuleb arvestada ka olukordadega, mida veel mõni aasta tagasi peeti vähetõenäoliseks.

Kolme ameti ühine hinnang on nüüd valitsuse laual. Küsimus pole enam ainult selles, milliseid võimeid Eesti vajab, vaid ka selles, millisteks neist leitakse vajalik rahastus. Kõigi ametite hinnangul seab pikaajaline alarahastus piirid nii uute võimete arendamisele kui ka olemasolevate hoidmisele.

Siseminister Igor Taro sõnul tuleb riigil teha selgeid valikuid, sest kõiki võimeid ei ole võimalik korraga kasvatada. Ta tõdes, et kui Eestit tabaksid samaaegselt kaks ulatuslikku kriisi, oleks nendega toime tulla väga keeruline. Seni on tähelepanu olnud eelkõige mittesõjalistel kriisidel, kuid tulevikus tuleb senisest enam arvestada ka võimaliku rändesurve ja teiste julgeolekuohtudega.

Milliseid väljakutseid võib aga kaasa tuua Venemaa sõja lõpp Ukrainas, ei oska praegu kindlalt ennustada keegi. Just seetõttu rõhutavad nii siseministeerium kui ka sisejulgeolekuasutused, et Eesti peab valmistuma mitte üksnes tänasteks, vaid ka homseteks ohtudeks.