TV3 uudised: Läti leetripuhang on hoiatuseks Eestile! Veerand Eesti lastest on vaktsineerimata

Kolme kooliealise tütre ema Telle Kurro ütleb, et nende pere armastab reisida ning just seetõttu peetakse vaktsineerimisi väga oluliseks.

„See on väga kurb, et inimesed järjest vähem vaktsineerivad,“ sõnas Kurro. Tema hinnangul kipuvad inimesed unustama, kui rasked võivad olla haigused, mille vastu vaktsiinid kaitsevad.

Kurro sõnul on nende pere alati enne reise uurinud võimalikke terviseriske ning pidanud nõu perearstiga. „Sinu lapsed on ikkagi sinu vastutus ja enne reisile minekut tasub alati perearstiga konsulteerida,“ rõhutas ta.

Perearst dr Marta Veigan kinnitab, et peamine põhjus, miks vanad nakkushaigused taas levivad, on vaktsineerimise hõlmatuse langus.

„Eks põhiline põhjus ongi see, et vaktsineerimise hõlmatus on liiga väike,“ ütles Veigan.

Arsti sõnul on praegu kõige suurem tähelepanu suunatud leetritele, mis on üks nakkavamaid viirushaigusi üldse. Viimastel kuudel on leetrite puhang olnud näiteks Lätis, kus ühe kooliga seotud nakkuskolde tõttu haigestus ligi 50 inimest ning jälgimise alla sattus enam kui tuhat lähikontaktset.

„Kõige rohkem tasub tähele panna just leetreid ning kindlasti oma vaktsineerimisstaatus üle vaadata,“ rõhutas Veigan.

Tema sõnul tuleks reisile minekut kasutada võimalusena kontrollida üle kogu pere vaktsineerimiskaitse. „Kui reisile minek on plaanis, siis on mõistlik vaktsiinid enne ära teha, sest paljud neist annavad eluaegse kaitse,“ lisas ta.

Eestis vaktsineeritakse lapsi tasuta kaheteistkümne nakkushaiguse vastu. Terviseameti nakkushaiguste epidemioloogia osakonna teenusejuhi Irina Filippova sõnul ei tähenda haigusjuhtude vähesus seda, et oht oleks kadunud.

„Mõned neist haigustest ei ole maailmast kuhugi kadunud,“ ütles Filippova.

Tema sõnul näitab Euroopa viimaste aastate statistika selgelt, et nakkushaigused võivad kiiresti tagasi tulla, kui vaktsineerimisega hõlmatus langeb alla vajalikku taset. Eriti murettekitavaks peab ta difteeria levikut.

„Järgmine väga ohtlik haigus on difteeria. Alles tänavu mais suri Tšehhis sellesse haigusesse kolmeaastane vaktsineerimata laps,“ märkis Filippova.

Difteeria võib põhjustada raskeid hingamisteede kahjustusi, südamelihase põletikku ja lõppeda surmaga. Samuti juhib Terviseamet tähelepanu punetistele, mida Eestis pole küll viimased üksteist aastat esinenud, kuid mida registreeritakse jätkuvalt Saksamaal, Poolas, Ukrainas, Venemaal ja Türgis. Eriti ohtlik on haigus rasedatele, sest võib põhjustada loote raskeid väärarenguid.

Kuigi olukord tekitab muret, on eksperdid märganud ka positiivseid arenguid. Tervisekassa vaktsineerimise teenusejuhi Hanna Jäe sõnul on laste vaktsineerimisega hõlmatus pärast aastaid kestnud langust hakanud taas tasapisi kasvama.

„Tõepoolest, hõlmatus on hakanud paranema, kuid eesmärgini on veel tükk maad minna,“ ütles Jäe.

Praegu on Eestis enamiku laste vaktsiinide hõlmatus 75–85 protsendi vahel, samas kui Maailma Terviseorganisatsioon peab haiguspuhangute vältimiseks vajalikuks vähemalt 95-protsendilist taset. See tähendab, et ligikaudu veerand Eesti lastest on endiselt ohtlike nakkushaiguste vastu kaitseta.

Jäe sõnul on just suve algus hea aeg oma pere vaktsineerimisandmed üle kontrollida. „Suvi on väga hea aeg võtta ühendust perearstikeskusega ja vaadata üle, kas kõik vajalikud vaktsineerimised on tehtud,“ soovitas ta.

Ekspertide hinnangul on haiguste ennetamine alati lihtsam ja ohutum kui nende läbipõdemine. Suurenenud reisimine ning nakkushaiguste levik Euroopas tähendab, et varem harva nähtud haigused võivad jõuda kiiresti ka Eestisse. Seetõttu kutsuvad terviseametnikud lapsevanemaid üles mitte ootama haiguspuhanguid, vaid kontrollima oma laste vaktsineerimiskaitset juba enne suvepuhkuste algust.