TV3 uudised: kuidas filmid meie vaatenurgaga manipuleerivad? 

„Kas te olete kunagi mõelnud, kelle pilgu läbi teile tegelikult midagi näidatakse? Me vaatame ja arvame, et saame ise aru, mis toimub, aga tegelikult on filmitegijad juba väga palju meie eest ära otsustanud,“ kirjeldab näitusel üks teema avavatest videotest.

Näituse kuraatori Sten Kauberi sõnul sündiski näitus soovist vaadata lähemalt, kuidas erinevad vaatenurgad mõjutavad seda, mida me ekraanil näeme ja kuidas nähtut tõlgendame.

„Meid huvitas küsimus, et kuidas pilk üldse töötab – kelle vaatenurgast me midagi näeme, mida me märkame ja mida me selle põhjal tõlgendame,“ selgitab Kauber.

Üks näituse teemadest on niinimetatud koloniaalpilk. See tähendab olukorda, kus maailma või teisi inimesi kujutatakse kindlast, sageli võimu omava inimese positsioonist. Vaatajale võib selline vaatenurk tunduda täiesti loomulik, kuigi tegelikult kujundab see tugevalt tema arusaama nähtust.

Näituse koostaja, Tallinna Ülikooli anglistikaprofessor Julia Kuznetski on just koloniaalpilgu lahtimõtestamisele pühendanud ühe näituse osa.

„Ma kasutasin selle teema puhul eelkõige neid näiteid, mille kaudu saab vaadata, kuidas üks ja sama olukord võib eri pilkude kaudu hoopis teistsuguseks muutuda. See on teema, mis kõnetab, sest me kõik vaatame maailma mingist kindlast positsioonist,“ räägib Kuznetski.

Näituse jaoks on loodud lühivideoid, mänge ja teoseid, mis aitavad eri vaatenurki ise kogeda. Nii saab vaataja proovida mõista, kuidas muutub tähendus siis, kui sama olukorda näidatakse näiteks mehe, naise või hoopis mõne teise tegelase vaatenurgast.

Etnoloog, antropoloog ja dokumentalist Terje Toomistu rõhutab, et ka naise kujutamisel filmis ei ole ühtainsat õiget vaatenurka.

„Ei ole üht vastust sellele, kuidas peaks naist kujutama või milline pilk oleks ainus õige. Oluline on mõista, kelle positsioonilt me midagi vaatame ja kellele antakse võimalus ennast selle pilgu kaudu kehtestada,“ ütleb Toomistu.

Näituse eesmärk ei ole aga filmimaagiat ära rikkuda ega muuta vaatajat iga kaadri suhtes umbusklikuks. Pigem võiks teadlikum vaataja märgata, kuidas film teda emotsionaalselt juhib.

Filmimuuseumi juhatuse liikme Jaanus Rohumaa sõnul annab näitus võimaluse piiluda filmitegemise telgitagustesse.

„See näitus aitab vaadata filmi natuke teise pilguga. Me näeme ekraanil tulemust, aga selle taga on väga palju valikuid, mida vaataja tavaliselt ei märka,“ ütleb Rohumaa.

Tema sõnul võiks näitus anda mõtteid ka muuseumi enda edasiseks tööks.

„Need erinevad vaatenurgad ja viisid, kuidas inimestele lugusid jutustada, on meile väga huvitavad ka muuseumi enda töös. See annab võimaluse mõelda, kuidas me oma külastajatele filme ja filmiajalugu tutvustame.“

„Pilk. Näitamise võim“ avas Filmimuuseum 1. oktoobril. Näitusega tähistab muuseum ka oma 20. sünnipäeva ning avab uue ajutiste näituste saali.

Näitus kutsub vaatajat tegema midagi, mida filmisaalis tavaliselt ei tehta – vaatama mitte ainult ekraanil toimuvat, vaid ka seda, kes otsustas, mida meil näha lastakse ja millisest vaatenurgast me seda näeme.