Reklaam sulgub sekundi pärast

Meditsiini areng annab lootust ka kõige pisematele: ellu jäävad üha väiksemad enneaegsed beebid

Tiina Laura Kimmel

Enneaegse lapse sünd võib muuta ühe hetkega kogu pere elu. Martin ja Heleri jaoks algas see teekond teadmisega, et nende poeg Franco otsustas ilmale tulla oodatust palju varem. Poiss sündis 28. rasedusnädalal ja kahe päeva vanusena tuli tal alustada elu haiglas, kus iga päev ja iga väike edusamm olid olulised.

Vanemate jaoks tähendas see pidevat muret ja teadmatust. Tuli õppida usaldama arste ning leppida olukorraga, kus lapse eest hoolitsemine ei olnud enam ainult nende endi kätes. Samal ajal tuli leida jõudu, et olla oma lapse kõrval ja toetada teda nii palju, kui haiglatingimustes võimalik.

Enneaegne sünd ei ole haruldane erand – peaaegu iga kümnes laps sünnib enne 37. rasedusnädalat. Mida varem laps ilmale tuleb, seda ebaküpsemad on tema elundid ning seda suurem võib olla vajadus intensiivravi järele. Eriti keeruline on olukord väga väikese sünnikaaluga beebidel, kellel tuleb väljaspool emaüsa hakkama saada veel enne, kui nende organism on selleks valmis.

Enneaegsete laste ravis on oluline iga detail. Üks neist on rinnapiim, mis toetab lapse arengut ja aitab kaitsta teda mitmete terviseriskide eest. Ent enneaegselt sünnitanud emal ei pruugi piima kohe piisavalt olla või ei pruugi seda üldse tekkida. Sellisel juhul saab abi emapiimapangast, kust on võimalik saada doonorrinnapiima.

Enneaegse lapse jaoks on rinnapiim eriti oluline, sest tema seedesüsteem ja immuunsüsteem on alles arenemas. Doonorrinnapiim aitab tagada, et laps saab vajalikku toitu ka siis, kui ema enda piima veel ei ole.

Enneaegsete laste ravivõimalused on viimaste aastakümnetega märkimisväärselt paranenud. Kui varem olid väga väikese sünnikaaluga laste ellujäämisvõimalused äärmiselt väikesed, siis tänapäevane neonatoloogia suudab päästa ka neid beebisid, kelle sünnikaal jääb alla ühe kilogrammi. Areng ei puuduta ainult ellujäämist – üha rohkem tähelepanu pööratakse ka sellele, milline on lapse tervis ja elukvaliteet pärast haiglast kojusaamist.

Ka Eestis on palju lugusid lastest, kes on alustanud elu haigla intensiivraviosakonnas, kuid kasvanud sellest hoolimata suureks ja tubliks. Franco lugu on üks neist. Tema vanemate jaoks on haiglas veedetud aeg osa teekonnast, mille lõpptulemus on kõige olulisem: nende poeg on kodus ja saab kasvada.