TV3 uudised: Ele ja Kaja Kõlari parimad palad said plaadile

Kui Eesti popmuusika suurtest nimedest rääkida, meenub paljudele esmalt Jaak Joala, Anne Veski või Ivo Linna. Ent juba enne nende artistide suurimat tähelendu tegid Eesti lavadel ilma kaks õde, kelle omapärane kooslus eristus teistest omasugustest. Ele ja Kaja Kõlar alustasid koos laulmist juba lapsepõlves ning aastakümnete jooksul kujunes neist üks Eesti popmuusika omanäolisemaid duosid.

Nüüd jõudsid õdede parimad lood esimest korda digitaalselt taastatuna kogumikule „Mina ise“. See tähendab, et kunagi vinüülplaatidele ja lintidele salvestatud muusika on tänapäevase tehnika abil puhastatud ja uuesti töödeldud, et lood kõlaksid võimalikult lähedaselt sellele, millisena need omal ajal salvestati.

Ele Kõlar meenutab, et muusika oli nende perekonnas alati kohal. „Me hakkasime juba lapsepõlvest koos laulma. Ema ja isa tegid seda samuti ning eks see muusika tuli meie ellu väga loomulikult,“ rääkis ta.

Muusikute peres kasvanud õdede tee viis neid nii ansamblitesse kui ka televisiooni. Kaja kirjutas laule, Ele oli tema kõrval laval ning nende kahe hääle sobivusest kujunes aja jooksul midagi enamat kui lihtsalt järjekordne naisduett.

Üks olulisemaid hetki saabus 1979. aastal, kui Kaja Kõlari kirjutatud „Soovide maa – see on muusika“ võitis Arne Oidi lauluvõistlusel publiku lemmiku tiitli. Televisioon tõi õdede muusika tuhandete inimesteni ning järgnesid esinemised üle Eesti.

Saatejuht ja muusik Reet Linna peab õdede edu üheks põhjuseks nende head laulmist, aga mitte ainult. „Esiteks nad laulsid väga hästi ja nad olid oma esituse poolest teistest kõrgemal,“ ütles Linna. Tema sõnul oli õdede puhul oluline ka see, et nad oskasid laval oma muusikat veenvalt edasi anda.

Kõlariõdede tegevust tuleb vaadata ka omaaegse rahvusvahelise muusika taustal. „Välismaal möllas ju igasuguseid asju, aga nende puhul oli kõik viimase peal paigas,“ märkis Linna.

Õdede loomingut on hinnanud ka mitmed Eesti muusikud. Anne Veski meenutas, et Ele ja Kaja olid laval alati väga hästi kokku mänginud. „Nad on kogu aeg olnud väga erilised. Nad oskasid laulmise juures ka tantsuliselt mõelda ja see oli väga hästi tehtud,“ rääkis Veski.

Helilooja Olav Ehala sõnul oli Ele ja Kaja puhul midagi, mis eristas neid paljudest teistest tollastest esinejatest. „Millegipärast Ele ja Kajaga tekkis alati selline tunne, et nende tegemistes oli midagi väga omapärast ja see jäi mulle meelde,“ ütles Ehala.

Ka laulja Marju Länik leiab, et õdede loomingul on põhjust tänapäeval uuesti kuulata. „Ma arvan, et need olid väga hästi ja maitsekalt tehtud asjad. Nendes oli oma nägu ja oma kõla ning sellepärast need lood ka kestavad,“ sõnas Länik.

Just nende omanäoline kõla on üks põhjus, miks Ele ja Kaja Kõlari muusika ei ole tänaseks unustusehõlma vajunud. Nende lugusid on aastate jooksul uuesti avastatud ja kasutatud ka uues muusikas. Üks tuntumaid näiteid on laul „Tulen saarelt“, mis sai uue elu A-Rühma ja Genka loos „Palmisaar“.

Genka jaoks oli koostöö Elega aga midagi uut. „Mul on hea meel, et see selline võimalus tekkis. See on nagu äge, kui saab vana ja uue muusika omavahel kokku panna,“ ütles ta.

Ele Kõlar ise tunnistab, et tänase kogumiku ilmumine on tema jaoks emotsionaalne hetk. Aastakümnete taguse muusika tänapäeva toomine annab võimaluse kuulata neid lugusid uues helis ning tutvustada neid ka põlvkonnale, kelle jaoks Ele ja Kaja Kõlar lavalt enam tuttavad ei ole.

„Ma olen praegu väga uhke selle üle, et need lood on sellisel kujul kokku saanud. See teeb mulle ainult rõõmu,“ ütles Ele.

Ka Ele tütar Sandra Sersant näeb kogumikus võimalust tuua ema ja tädi muusika uute kuulajateni. „Mulle tundub, et nende muusikas on midagi sellist, mis ei ole ainult ühe aja või põlvkonna lugu. Need laulud võivad elada päris pikalt edasi,“ rääkis ta.

Ele ja Kaja ühine lavatee lõppes 1994. aastal, kui Kaja Kõlar suri 41-aastaselt. Nende ühine loominguline periood jäi seega küll suhteliselt lühikeseks, kuid selle jooksul jõuti Eesti popmuusikasse jätta selge jälg.

Vaata lähemalt videost!