Täna „Laseris“: kiuslikud helikoptervanemad kaebavad õpetajate peale!

Lapsevanemad kaebavad õpetajate peale nii kohalikku omavalitsusse, haridusametisse, õiguskantslerile kui ka Haridus- ja Teadusministeeriumisse.

Tiia Meriloo on õpetaja olnud 25 aastat, neist 19 aastat Laagri koolis. Ta on kiuslike lapsevanemate pärast proovinud kolm korda lahkumisavaldust anda, kuid on siiski kooli tööle jäänud. „Kõik pöörduvad õpetaja poole käskivas kõneviisis - sina pead minu lapsele andma selle, sina pead, sina pead, sina pead!” kirjeldab staažikas õpetaja.

„Minu kokkupuude sellega sai alguse ühest väikesest intsidendist ja sellele järgnesid siis hästi ründavad kirjad, trükitähtedes kirjutatud sõnumid karjuvas vormis ja ähvardusena,” ütleb õpetaja Angelika Maria Plooman, kes kirjutas ligi 300 õpetaja näitel oma magistritöö õpetajate kiusamisest.

Angelika Plooman on praegu Avatud kooli klassiõpetaja ja tööga rahul. Õpetajana on ta töötanud kuus aastat. Kuid oma esimestel tööaastatel sisaldasid tema tööpäevad stressi, paanikahooge ja kooliseinte vahel nutmist. Kuna sama tundsid ka paljud kolleegid, valis Plooman oma magistritöö teemaks „Õpetajate kiusamine lastevanemate poolt".

„Küberkiusamine käib põhiliselt Facebooki gruppides, kus lapsevanemad kas arutlevad õpetaja välimuse üle või siis tehakse grupichatid lastevanemate poolt, kus arutletakse õpetaja üle. Ja ühel või teisel moel jõuab see alati ka õpetajateni,” kirjeldab Plooman ühte kiusamise viisi. Sotsiaalse kiusamise puhul oli olukord, kus kamp lapsevanemaid organiseeris ja mõjutas lapsi, et nad kontrolltööle mitte ühtegi kriipsu ei kirjutaks. Aga on ka ekstreemsemaid näiteid. On kirjutatud ja ähvardatud, et lapsevanem tapab õpetaja ära. Üks lapsevanem ähvardas õpetajat, et kui too ei tõsteta lapse hinnet, võib minna nii nagu Viljandi koolis. Lapse käitumishinde pärast on kooli on tuldud advokaadiga jne.

Kui kümned õpetajad Eesti koolides põlevad läbi ja vahetavad ametit, siis kui sageli on põhjuseks nõudlike helikopterlastevanemate kius? Pedagoogidel tekib ärevus, pinge ja stress sellest, et lapsevanemad helistavad õpetajatele pidevalt; näiteks on kuu jooksul tehtud üle saja kõne ning sõnumeid saadetud ka keset ööd. Või astutakse juurde suvalisel ajal, suvalises kohas, hakates oma lapse probleemi rääkima.

Vastutus kiuslike lapsevanemate eest ei tohiks olla õpetajal üksinda. Juhtkond ei saa distantseerida end sellest, kui üht õpetajat on hakatud kiusama, paraku vahel see nii on.

„Kui lapsevanemad nii targad on, et nad täpselt teavad, kuidas seda tööd tuleks teha, siis miks on koolid õpetajatest tühjad? Sa oled nii tark! Sa ei taha siia kooli tööle tulla? Tee siis oma kool,” ütleb Tiia Meriloo.

Seda teemat uuris „Laser“ koos BFMi telemagistri tudengite Getter Johanna Kermi, Miia-Eliise Sarapuu ja Betra Käsperiga ning see on valminud Marii Karelli BFMis juhendatava uuriva ajakirjanduse kursuse raames.

„Laser“ on TV3s täna kell 20.30.