Ma olen näinud küll lapsi, kelle käitumine on nõme, aga samal ajal ka ise kogenud täiesti kohutavaid õpetajaid, ent otse õpetajate kiusamist mittekunagi.
Minul siis- üks põhikoolis, üks ametikoolist. Põhikooli oma polnud isegi otseselt minu vatu õel vaid üle üldse ja polnud oluline, kui tubli sa muidu olid. Direktor mõistis meid, kuid ütles et ta ei saa temast vabaneda, kuna on oma aine ainus õpetaja. Teine inimene oli selline tüüp, kes valis omale välja viha aluse, mis loogikaga, seda ma ei tea. Mina sattusin olema see uues koolis juba 1.septembril !!! Õnneks mu meister /klassijuhataja tedis tema käitumist ja seletas olukorda. Mulle jäi selline vihkav sallimatus alati mõistetamatuks. Ei hakka isegi kirjeldama tema ülekohut.
Ka mu poeg koges õpetaja ja psühholoogi kiusu. Viimane küll aastaid hiljem vabandas. Iseseivalt uurisin välja, kes mida tegi aga nemad seda ei teinud. Lihtsalt otsustasid et pahanduse autor on mu poeg. Küsisin toona miks nad nii arvavad, sest ruumis oli veel kaks last ja vastus oli no teised seda ei teeks !!! Ometi tunnistas peale kooli lõppu ( 2 kuud hiljem ) üks tüdrukutest oma süüd mulle. Selle tüdruku ema on muide teises koolis õpetaja. Ma poe seda lugu talle kunagi maininud, sest lubasin pahanduse tegijale, et see jääb meie vahele.
Tütrel, tema kooliajajooksul neid muresid ei olnud. Küll aga oli pedagooge, kes oma ametisse ei sobinud ja lapsed palusid paremat, oma ainet oskavat õpetajat. Järgmisel õppeaastal nad ka selle said. Kas see palve oli kius- ei olnud, ka kool mõistis tema ebapädevust.
Veel sattusin mööda koridori tundide ajal liikudes, kuulama lahti jäetud uksest räusakavat ja mõnitavat pedagoogi. Klass oli vait… see üksinda räuskas. Küsisin tütrelt hiljem, mis juhtus, ta lõi käega, Imbi ei oskagi normaalselt rääkida. Vähemalt oskab oma ainet. Mis teda siis vihastas, aa “X” küsis mata lahenduse selgitust. Ja selle peale hakkas teda alavääristama? No jah! Me oleme harjunud.