SUUR LUGU | Reigo Tamm valusast eluperioodist: mõtlesin, et hävitan end väga kiiresti ära

Kohtume Reigoga ühel päikeselisel lõunal Noblessneri sadamas. Kohvikus pole peale meie veel eriti kedagi, kuid Reigo täidab oma positiivse oleku ja sütitava energiaga kogu ruumi.  Mõtlen intervjuu jooksul korduvalt, kas tal on olnud võimalust tänada lavastaja Elmo Nüganeni, kes noore näitlejahakatise esimese õppeaasta järel lavakast välja viskas. Küsida pole vajagi, Reigo räägib ka oma elu valusaimast kogemusest talle omase siiruse ja otsekohesusega.

„Enesehävituslikud mõtted olid peas,“ tunnistab ta ausalt. „Ma olin ju lapsest saati teadnud, et minust saab näitleja. Lõpetasin Tapal gümnaasiumi, tulin koos enam kui viiesaja noorega lavaka katsetele ja olingi nende 13ne seas, kes sisse said. Kohe esimesel kursusel saadeti meid paariks kuuks vahetusüliõpilastena Londonisse, kus ma sain näha selliseid staare nagu Kevin Spacey, David Suchet, Owen Wilson... Mina, tavaline poiss Tapalt!“ löövad Reigol silmad põlema. „Tunne oli selline, et lähengi elust läbi nagu nuga võist ja saan kõik, mida olen enda ellu soovinud ja plaanud. Aga siis tulime Londonist tagasi, ühel hetkel aimas hing halba ning reedel, 13. juunil 2009. aastal see juhtuski – kursuse juhendaja Elmo Nüganen viskas mu koolist välja. Miks, seda ei tea ma siiani ja küllap see jääbki mind veidike painama.“

Kellele seda ooperit vaja on?

Kodulinna naasnud Reigo ei näinud šoki hetkel endal muud tulevikku kui väikelinnas end surnuks juua, õnneks ei jõudnud ta päriselt pudeli järele haaratagi. Juba järgmisel päeval helistas toonane koolijuht Ingo Normet ja uuris, mis plaanid noormehel on. Enesehaletsusel ei lastud pead tõsta, sest Normet tuletas Reigole meelde kõige olulisema. „Sul on ju hääl,“ meenutab Reigo abikäe ulatanud koolijuhi sõnu. „Ingo ütles, et tule ja hakka ooperit õppima ja minu esimene reaktsioon oli muidugi täiesti nõmedalt lapsik, et kes seda ooperit ikka vahib ja see on ju mingi väljasurev vana asi,“ muigab Reigo nüüd toonase iseenda üle. Kuid õnneks oli koolijuhil kannatust ja veenmisjõudu ning juba sama aasta sügisel jätkas Reigo õppetööd samas koolis, kuid nüüd juba klassikalise laulu erialal.  

„Üleminek oli selles mõttes sujuv, et Ingol oli õigus, mul tõesti on hääl. Lisaks korralik kopsumaht ja õige hingamine, sest lapsepõlves ma laulsin koorides ja mängisin pasunat (bariton-sarve), lisaks rahvatants, nii et enda teadmata olin ma end läbi lapsepõlve valmistanud ette justnimelt muusikalavade jaoks,“ möönab Reigo. „Lihtsalt ma ise ei teadnud siis veel, et minu koht on tõesti laval, aga hoopis ooperi-, mitte teatrilaval.“ Täna teab Reigo, et enam paremini poleks saanud minnagi. „Muusika on meediumina ääretult võimas asi. Sellega on võimalik väga kiiresti ja võimsalt inimesteni jõuda.“ 

Omaette südameasjaks on Reigo jaoks teema, kuidas inimesi rohkem muusika juurde tuua, just ooperiteatrisse. Lahendusena näeb ta õiget doseerimist. „Muusikaga harjutamine peab olema astmeline, väikeste ampsudega tarbimine,“ kirjeldab Reigo ja võrdleb teekonda armumisega, kus esimese asjana ei tõtta ju ka kohe abieluettepanekut tegema. „See on doseerimise küsimus. Lastega tuleks alustada lastele mõeldud ballettidest, muusikalidest, ooperitest. Järgmisena võiks olla veidi tummisemad muusikalid või operetid. Kui need juba nähtud, võiks liikuda ooperi juurde. Alustuseks näiteks Mozart, Puccini ja Verdi ning siis juba heliloojad nagu Mahler ja Wagner. Aga kui sa esimese asjana viid inimese vaatama neljatunnist Wagneri ooperit, siis on kindel, et ta oma jalga rohkem ooperisse ei tõsta,“ naerab Reigo ja tõsineb samas kohe. „See on meie kõigi, ka solistide asi, olla igaüks turundaja ning tuua inimesed muusikateatrisse, sest igaühele on olemas sobiva nn kangusastmega etendus.“

Inimene teeb plaane, vanajumal naerab

Inimesed, keda astroloogia huvitab, tunnevad Reigos ilmeksimatult ära ehtsa Kaljukitse ja see ta tõesti on. Lisaks veel ideede generaator ja uute asjade käimalükkaja. Kontserdikorraldaja leib on talle hästi tuttav ja paistabki nii olevat, et kuhu iganes Reigo ka ei satuks, õiged inimesed leiavad ta üles ning just sel hetkel vajalikud ettevõtmised saavad tänu talle ka teoks. Mida Reigo veel teinud pole, aga mida võimaluse korral kindlasti prooviks, on lavastaja töö. Samas teab ta hästi, et midagi liiga kindlalt pähe võtta ei tasu, sest kui see pole sulle ette nähtud rada, teeb elu omad korrektuurid. Just siis, kui sa seda kõige vähem oodata oskad. „Elus tuleb näha irooniat, see on alati hea märk,“ ütleb Reigo. „Milleks iganes me kõrgemat jõudu nimetame, on see siis saatus või jumal, aga huumorisoon on seal igatahes olemas.“

Reigo mäletab hästi oma muusikakooli viimast solfedžo tundi, mille lõppu ta ei jõudnud kuidagi ära oodata ja kui see lõpuks saabus, hõiskas üle klassi: „Jess! Ma ei pea enam mitte kunagi elus solfedžoga tegelema!“ Õpetaja oli siis lootust avaldanud, et poiss tulevikus oma sõnu sööma ei peaks, aga just seda ta tegema pidigi. „Nüüd ma tegelen solfedžoga iga päev,“ naerab Reigo ja meenutab veel üht seika, kus liigne enesekindlus kiirelt vastu näppe andis. „Olime Paides, ooperiga „Pilvede värvid“, nii hea soe publik oli, esimene vaatus läks suurepäraselt, vaheajal veel lõõpisime, et küll täna kõik sujub ja tuleb nii hästi välja,“ muigab Reigo. „Ja siis algab teine vaatus, kus tuleb minu põhiaaria. Lähen ette, orkester alustab... ja mul ei tule mitte ühtegi sõna meelde! Hea küll, tekst on eestikeelne, mõtet ju tean ja seda tean ka, et vait ei tohi jääda, midagi tuleb ära laulda ja nii ma siis luuletasin ja jorisesin seal, kuni jälle otsa peale sain,“ kirjeldab Reigo üht piinlikku hetke oma lavakarjäärist. „Sõnateatris võib vahel päästa see, et paus kannab, kuid ooperis vait jääda ei saa, tuleb laulda, mis keeles parajasti vaja ning isegi siis, kui mitte ühtegi sõna meelde ei tule.“

Näosaate hirmud

„Su nägu kõlab tuttavalt“ varasemate hooaegadega on Reigo hästi kursis ja teab täpselt, mida ise saates vältida püüab. „Ma olen oma lähedastele öelnud, et andke mulle märku, kui näete, et ma korraga seda kõike väga tõsiselt hakkan võtma,“ ütleb Reigo. „Võidusoov ei tohi hakata domineerima, seda on kohe näha, kui keegi hakkab üle pingutama ning võtab seetõttu iga kaotust liiga raskelt. Loomulikult me anname kõik selles saates endast parima, aga ma tahan seda teha nii, et minul on tore ja vaatajatel samuti.“ 

Mõned hirmud on saatega seoses Reigol siiski veel. „Mul tuleb sõnade pähe õppimine maru raskelt. Ma ei karda parodeerida kedagi, olgu see artist minust nii erinev kui tahes, seda toredam ongi. Tantsimine, liikumine, laulmine, see kõik on mulle omane ja seda ma võin teha kellena tahes, ka kleidis ja kontsadel. Aga sõnade tuupimine, vaat see on mu nõrk külg.“ Reigot on hoiatatud ka selle eest, et on oht häälele liiga teha, klassikalised lauljad on spetsiifilise häälekooli saanud ja neil on seetõttu keerulisem erinevaid artiste parodeerida. „Sellega peab tõesti arvestama, et oma häält ei tohi ohtu seada, aga hirmust, et midagi juhtub, ei saa jätta asju tegemata. Ma olen ju tahtnud olla mitmekülgne ning erinevad võimalused on mu ellu tulnud, loomulikult ma võtan need vastu ja olen tänulik.“ Küsimusele, keda plaanib Reigo võidu korral toetada, ei oska ta esimese hooga veel vastata. Abivajajaid jagub, tõdeb ta kohe, kuid valik nende vahel ei saa kindlasti kerge olema. „Eks ma pelgan natuke seda saatuse irooniat,“ ütleb Reigo. „Et toetan saates üht organisatsiooni ja siis mingi aja pärast vajan äkki ise hoopis teise organisatsiooni abi.“

Koroona ja isaks kasvamine 

Abituse tunne on Reigole tuttav, nagu ka sellega kaasnev masendus. „Elus on millegipärast nii, et kõik asjad juhtuvad ühel ajal, korraga,“ viib ta jutu koroona aastatele. „Kui tuli covid ja lockdown, saabus sellega koos ka arusaamine, et minu valdkond on sellises olukorras tilu-lilu sektor. Teatrid on kinni, sul pole tööd, lihtsalt ei olegi mingit tööd. Jumal tänatud, et ma olin sel ajal koosseisuline ja sain mingigi palga, aga juurde teenimise võimalusi polnud. Samas mu vabakutselistel sõpradel polnudki mingit teenistust. Tekkis küsimus, kas tulebki õppida uus amet,“ meenutab Reigo. Traagikat lisas olukorrale mehe sõnul ka meeletu igavus. „Ärkad hommikul üles, mitte midagi teha ei ole, mitte kusagile minna ei saa, kohutav abituse tunne. Siis hakkadki rohkem sööma, hakkad rohkem jooma, kehakaal hakkab mühinal tõusma, stress kasvab... ma jooksin ikka täitsa kinni esimese lockdowniga.“ 

Nagu sellest kõigest veel vähe oleks, suri sel perioodil Reigo vanaisa, kellega ta oli väga lähedane. Ja kuigi samasse perioodi jääb Reigo elus esmakordselt isaks saamine, tunnistab ta, et ei olnud kindlasti esimesest hetkest isarolliks valmis. „Nüüd ma võin juba öelda, et olen ka selles rollis küpsenud ja kasvanud. Poeg on tänaseks vanuses, kus meil on järjest enam ühiseid tegevusi, koos toimetamist ja meisterdamist,“ tõdeb Reigo. „Ma tõesti naudin isaks olemist.“ Lapse kõrvalt hakkas tähelepanu nõudma ka tervis, eelkõige suurenenud kehakaal, millest said erinevad hädad alguse. Ka see teekond pole olnud kerge. „Mul on kaaluga alati olnud probleeme, aga koroonaga läks olukord üle igasuguse piiri. Kaalusin juba tõsiselt maovähendusoperatsiooni, aga siis tuli õnneks pakkumine, mis aitas mind õigele rajale,“ viitab Reigo saatesarjale „Mehed, hakkame elama!“  

Kohtumised toitumisnõustaja, psühholoogi ja vajalike eriarstidega andsid Reigole väga olulist infot ja eelkõige teadmise, et kõik on võimalik. „Mõnikord võib ka nii olla, et jõuad abini liiga hilja ja pead seetõttu lõivu maksma. Ma siiski loodan, et sain õigel ajal oma hädadel sabast kinni,“ on Reigo tänulik. Nagu ka kutse eest tulla rahvatantsu ehk liituda trupiga mis kannab nime Mullaketrajad. „Meie eesmärk on jõuda aasta pärast tantsupeole,“ kinnitab Reigo. „Rahvatants oli juba kooliajal see füüsiline tegevus, mis mind vormis hoidis, sest spordipoiss ma väga ei olnud. Ka nüüd meeldib mulle sellega tegeleda, sest rahvatantsus on koos nii kultuur kui treening, seega üritan end just sedasi vormis hoida.“ Reigo aeg ja energia kulub hetkel eelkõige ooperi „Carmen“ proovidele Estonias, sinna vahele mahuvad seriaali „Alo“ võtted ja nüüd ka saate „Su nägu kõlab tuttavalt“ proovid, mis nõuavad ka omajagu füüsilist pingutust.

Poliitika teeb haiget

Nagu sellest kõigest veel vähe oleks, on Reigo näol tegemist juba kogenud poliitikuga. „Mulle väga tihti öeldakse, et see, et ma teen Tapal poliitikat, on vale,“ ütleb Reigo ja tõdeb, et poliitika teeb tõesti talle vahel väga palju haiget ning tekitab paksu verd. „Poliitikas ei ole võimalik olla nii, et sul pole vaenlaseid. Kui sa oled otsustaja rollis, siis on paratamatult nii, et kõik otsused kõigile ei pruugi meeldida.“ Reigo pole kandideerinud Riigikokku ja suur poliitika ei kuulu ka tema ambitsioonide hulka. „Ma olen oma kodukoha patrioot ja tahan sellesse panustada. Noorte suunal kõlab ju pidevalt etteheiteid, et minnakse oma kodukohast ära ega taheta selle arengusse panustada. Mina tahan ja panustan. Seega ma pole nõus, kui mulle öeldakse, et see on vale. Lähedastel on muidugi õigus kui nad ütlevad, et poliitika teeb mulle haiget, aga ma ei jäta seepärast tegemata asju, mida on vaja ära teha.“ 

Energia ja tahe teha kõike, mis kõnetab, on Reigos tõesti olemas ja paistab kaugele. Küllap seetõttu leiavad teda üles ka õiged inimesed ja sobivad pakkumised. Olgu selleks siis mõne järjekordse kontserti korraldamine, telesarjas mängimine või osalemine saates nagu selle sügishooaja suurim show „Su nägu kõlab tuttavalt“. Olles eelkõige küll ooperisolist, ei põlga Reigo ära ühtki ettepanekut, mis teda kõnetab ja milles näeb võimalust saada veel paremaks.  „Ma olen alati tahtnud olla mitmekülgne artist,“ ütleb Reigo kokkuvõtteks. „Juba lapsena, mil ma küll kujutasin ette, et minust saab laulev näitleja, aga sai hoopis näitlev laulja. Ja ma olen kõigi nende võimaluste eest, mis mu ellu on tulnud, tohutult tänulik.“ 

Kui pärast intervjuud Reigoga mõlemad oma teed läheme, küsin endalt, millal ma ise viimati ooperis käisin. Pean endale tunnistama, et ei mäletagi. Meenub Reigo jutt õigest doseerimisest ja enda rõõmuks näen Rahvusooper Estonia mängukavast, et Reigot saab sel hooajal näha näiteks ooperis „Carmen“, operettides „Lõbus lesk“ ja „Krahv Luxemburg“ ning ka lasteooperis „Naksitrallid“. Kas Reigo ka sügise suursaates „Su nägu kõlab tuttavalt“ mõnd ooperisolisti saab kehastada, näeme juba TV3 eetris, alates 6. oktoobrist, igal pühapäeval.