Sattusid liiklusõnnetusse? Vandeadvokaat annab nõu, kuidas olukorda õigesti lahendada

Liiklusõnnetuste puhul võib inimestele teinekord tunduda, et menetluse käigus on langetatud nende suhtes ebaõiglane otsus. Asjaoludega lähemalt tutvudes edasisest vaidlemisest aga tihti loobutakse, kuna saadakse aru, et ollakse ikkagi ise süüdi, teab vandeadvokaat Indrek Sirk omast kogemusest.

Politseisse helistamine on liiklusõnnetuse puhul vajalik ainult siis, kui tegemist väga tõsise juhtumiga ja keegi on kannatada saanud. Tuleb ette olukordi, kus avariis osalenu ei ole nõus politsei väärteomenetluse käigus tehtud otsusega. Inimesele võib tunduda, et talle tehti liiga. Millest sellisel juhul lähtuda, kui soovitakse advokaadi poole pöörduda?

Vandeadvokaat Indrek Sirk ütleb, et väärteomenetluse puhul on kannatanu tegelikult tunnistaja. „Ükskõik, kas ta sai liiklusõnnetuses kergemaid tervisekahjustusi, tema aed sõideti puruks, visati auto aken sisse või varastati mingisugune väiksem asi temalt. Tema, kes ta on justkui nagu kannatanu, on tegelikult väärteomenetluses tunnistaja ja sellest hakkab üks suur probleemide ring. Kõige olulisem on see, et tunnistajal ei ole tegelikult väärteomenetluses, nagu ka kriminaalmenetluses mitte mingisuguseid õigusi, näiteks tutvuda asja materjalidega. Aga kui sa oled saanud kahju, siis sa ju tahaks lõpuks, et su kahju saaks hüvitatud. Kui sa ei saa isegi näha neid materjale, mis politsei on kogunud, siis on väga keeruline esitada kahjunõuet. Sageli sa isegi ei tea, kelle vastu seda kahjunõuet esitada.“

Alates 2015. aastast saavad kannatanud väärteo korras enda kohta käivate materjalide ehk toimikuga tutvuda. Tegelikult oli võimalus ikkagi poolik, sest tutvuda sai vaid otsuse, mitte tõendite ja muude asjaoludega. Nüüd on see lõpuks kõik võimalik.

„Üks inimese põhiõiguseid on teada, mis asja tema suhtes menetletakse ja õigus tutvuda tema vastu kogutud tõenditega. See õigus ei ole selles mõttes absoluutne, et politsei ei pea n-ö menetlus algusest peale kogu aeg kõiki tõendeid näitama ja inimesele tutvustama. Aga see õigus tekib sarnaselt kriminaalmenetlusega siis, kui politsei on oma eeluurimise viinud lõpule ja mingisuguse tavalise liiklusrikkumise puhul võib see lõpule jõudmine olla mõne minutiga ehk siis sa oled tänaval politseiautos ja politseinik ütleb, et sa oled süüdi, ta on kogunud oma tõendid ära, koostab sulle kiirmenetluse otsuse ja siis ongi see menetlus lõpule jõudnud ja sul on õigus tutvuda toimikuga," ütles Sirk.

Teiseks variandiks on Sirgi sõnul see, et politsei uurib natuke kauem, mis on tavaliselt näiteks liiklusõnnetuste puhul, kus kuulatakse kõik osapooled üle, võib-olla määratakse ekspertiis, kogutakse mingisuguseid videosalvestusi või võetakse foorigraafikuid ja siis jõuab politsei järeldusele, et liiklusõnnetuse põhjustamises vastutab nende arvates üks või teine isik ja koostab väärteoprotokollid.

„Ja pärast seda väärteoprotokolli koostamist on inimesel õigus taas tutvuda selle väärteotoimikuga. Tutvumise mõte on see, et sa tead, mille alusel sind süüdistatakse ja vajadusel saad esitada omapoolseid vastuväiteid või siis kaebuse selle otsuse peale. Ja see on ääretult oluline inimese õigus sellepärast, et muidu oleks menetlus läbipaistmatu. Politsei võiks lihtsalt öelda, oled süüdi, maksa ära ja lähme laiali.“

Millest siis alustada, kui on mingi probleem ja tahate otsuse üle vaielda?

„Ma saan viis-kuus telefonikõnet päevas, kus inimene ütleb, et tal on probleem ja talle koostati protokoll. Mina küsin ta käest, mille eest koostati. Saades aru, ütlen, et okei, stopp! Enne, kui me hakkame arutama, kas sa oled süüdi või ei ole süüdi, vaatame materjalid üle. Kõige mõistlikum on, et sa vaatad kõigepealt ise, sest inimene ju algstaadiumis näeb asju oma mätta otsast. Ta näeb seda oma vaatenurka ja ta ei oska teist vaatenurka üldse nähagi. Talle võib tunduda, et ta ei ole mitte midagi valesti teinud. Aga tegelikult oleme me ju inimesed ja võime eksida,“ ütles Sirk

Vandeadvokaadi esimene soovitus on sel puhul ise toimik läbi lugeda ja kui seejärel jääb veel küsimusi, tuleks selle toimikuga advokaadi juurde tulla ning see uuesti üle vaadata.

„Umbes pooled inimesed mulle mitte kunagi enam tagasi ei helista. Kaotatud töö minu jaoks, sest nad on käinud, saanud koopiad, lugenud läbi ja saanud aru, et ei ole mõtet advokaadi juurde minna, kui ma olengi süüdi. Neile saavad need küsimused selgeks, millele nad vastuseid otsivad. Väga sageli inimesel tegelikult ei olegi väärteomenetluses vaja advokaati klassikalises mõttes, et vaielda ennast õigeks. Tal on vaja tegelikult aru saada, miks nii tehti, mismoodi tehti ja mis ta tegelikult valesti tegid. Ja kui ta saab selle teada, siis tal on enda jaoks n-ö rahu teinud.“

Kahjuks on nii, et kannatajad teevad oma vaidlemisega politseile rohkem tööd ja tulemus ei pruugi ikka rahuldada. Vandeadvokaat Sirk väidab, et 70-80% protsenti juhtumitest on politsei poolt korralikult uuritud.

„Vahel juhtubki nii, et politseinikud ka eksivad, nad on ju ka inimesed lõppude lõpuks. Aga need eksimused, mis politsei teeb, ei ole enamasti nii rängad, et nende alusel saaks inimest õigeks mõista. Meie õigussüsteemi eripära on see, et sellised menetlusvead automaatselt ei too kaasa inimese õigeksmõistmist, nad peavad olema ikkagi väga suured eksimused inimese õiguste vastu, et saaks õigeksmõistmist taotleda,“ lisas Sirk.

Vaata lähemalt päises olevast videost alates 13:10!

“Raport” on eetris TV3 kanalil esmaspäeviti kell 21:00 ja vaadatav ka TV3 Play keskkonnas.