Minu koer on tore ega hammusta? Probleemsete neljajalgsete omanikele loodi uus pilootprojekt

Koerte rünnakud inimeste suhtes ja nende pidamise reeglite pidev eiramine viib tihti selleni, et hooletud omanikud tuleb karistustega korrale kutsuda. Krimisaade "Raport" uurib, mis asi on uus murekoerte pilootprojekt ning keda ja kuidas see ümber peaks kasvatama.

2022. aasta sügisel Põltsamaal aset leidnud koerarünnak noore naise vastu, kes selle tagajärjel rängalt invaliidistus, on väga selgelt paljudel meeles. See on näide elust, kus n-ö armsad neljajalgsed ei ole enam armsad. Mitte ükski koeraomanik ei taha kinnitada, et tema loom on kuri või tungib kallale. Paraku ei osata paljudel juhtudel seda adekvaatselt hinnata.

Sisekaitseakadeemia on koostöös munitsipaalpolitseiga läbi viimas esimest pilootprojekti selliste koerte omanikele. Jah, just nimelt omanikele.

„Kaebusi lemmikloomade eeskirja rikkumise kohta – peamiselt küll koerte käitumise osas – saame me tegelikult igapäevaselt. Tihti on aga probleemiks see, et meil ei õnnestu loomaomanikku tuvastada. Näiteks tuleb teavitus selle kohta, et kuskil pargis on lahtiselt liikuv koer. Selleks ajaks, kui me kontrollima läheme, ei ole seal ei koera ega omanikku. Sellisel juhul ei jõua see info ka selle koera omanikuni. Kui me võtame üldarvu, et Tallinna lemmikloomade registrisse on kantud 40 778 koera tänase päeva seisuga, siis me ei saa öelda, et probleem oleks väga suur. Küll aga need olukorrad, mida kirjeldatakse ja see hirm, mida inimesed tunnevad, on tajutav,” ütles munitsipaalpolitsei osakonna juhataja Krislin Pärt ja lisas, et 80% koertest on registreeritud.

Munitsipaalpolitsei menetleb selliseid rikkumisi loomapidamise reeglite rikkumise alusel. „Varjupaik teavitab meid sellest. Otseselt väärteokoosseisu, väärteotunnuseid selles teos veel ei ole, küll aga on tegemist ohtliku olukorraga, sest kui loom on linnaliikluses rihmastamata, võib see paratamatult kaasa tuua traagilisi tagajärgi. Tihti võib takistuseks olla kasside ja koertepidamise eeskirjade täitmisel ka inimeste enda väärarusaamad, et „minu koer ei ründa” ja „minu koer midagi halba ei tee”. Sellega võib olla kahetisi ohte. Üks on liiklus, mis linnas on väga tihe. Eelmisel aasta näitel oli politseil ka juhus, kus teavitati, et koer tõmbas rihmast lahti ja põhjustas avarii. Koer jäi küll terveks, aga autod olid kahjustatud. Meil on olnud ka õnnetuid juhuseid, kus suur koer on olnud rihma otsas, väike koer rihmastamata ja on ta jooksnud suure koera hammaste vahele ja otsa saanud. Tegelikult omaniku hooletu käitumise tõttu.” lisas Pärt.

Jaani rõhutab, et sihtgrupiks on koerte omanikud. „On mingi olukord all, kus koer on oma mingisuguse kehva käitumisega jäänud kas munitsipaalpolitseile või politseile silma. Loomulikult me ei räägi siin nüüd sellistest juhtumitest kus on mingid väga traagilised tagajärjed. Me räägime sellistest juhtumitest, kus see koer on võib-olla haugub, segab naabreid, sikutab, jookseb võib-olla enda peremehe juurest piisavalt ära. On alustatud ka väärteomenetlust. Ja me pakume võib-olla täiendkoolitust n-ö alternatiivina võimalikult karistusele.”

Täiendusõppe peaspetsialist Andres Suurküla ütleb, et kui kortel on tegevusetus ja nad jäävad ükski koju ning neid ei koolitata, siis nad ei oska oma kodus käituda, neil ei ole teatud reeglid paigas. „Kõik hakkab pihta koolitusest ja suhtlusest koeraga. Tihti on inimestel arvamus tekkinud, et kui võtad omale koera, siis sul ongi nagu koer, sa ei pea midagi tegema. Tegelikult see päris nii ei ole, koeri tuleb ikkagi õpetada, õpetada meiega koos elama ja ühiskonnas toime tulema. Loomulikult on ka inimeste enda teha, et kuidas koertega väljas liikuda. Koer peab olema rihma otsas. Isegi, kui mul ei ole kuri koer, siis ikka, võib-olla teine koer on kuri jne. Kõik see käib asjaga kaasas, just see teadlikkus on see, mis vahepeal on nõrk koht inimestel.”

Vaata lähemalt päises olevast videost alates 11:35

“Raport” on eetris TV3 kanalil esmaspäeviti kell 21:00 ja vaadatav ka TV3 Play keskkonnas.