Marii Karell värskes “Laseris”: “See, mis juhtus meie eksperimendis tomatitega, võib kahjuks juhtuda liikluses päriselt inimestega.”

„Laser“ on TV3s esmaspäeval, 7.septembril kell 20.00.

“Laser” paigaldas eksperimendi korras Tallinna ühe tihedama ristmiku peale tomatid, et illustreerida, kui kiirelt võivad kaitsetud objektid linnaliikluses hukka saada. Eksperimendiga kohapeal tutvunud linnaametnik linnaliikluse turvalisuses probleemi ei näe, kuid korraldab Kaarli puiesteel sellise liikluskaose, et sekkuda tuleb politseil.

Kaks päeva tagasi teatas tervisespetsialist Irja Lutsar, et soovitab kooli sõites vältida ühistransporti. Alternatiivina on igal pool maailmas hakanud inimesed rohkem rattaga sõitma ja linnad on selleks ka sobivamaid võimalusi infrastuktuuri korrastamise näol loonud. Välja arvatud Tallinn.

Et näidata, kuidas korralik rattarada ei ole vajalik ainult ratturile, vaid ka autojuhile, korraldas “Laser” Kaarli puiesteel kummipostide ja tomatitega eksperimendi ja kutsus probleemset kohta vaatama ka Tallinna transpordiameti juhataja asetäitja liikluse alal Talvo Rüütelmaa. Rüütelmaa ei ilmu aga kokkulepitud ajal intervjuule, vaid jääb eemal seisma ja asub hoogsalt meid filmima ja pildistama.

“Need osad tomatid on laiaks sõidetud. Need tuleb spetsiaalse tehnikaga korjata ja see tehnika ja need inimesed on teel,” selgitab Rüütelmaa meile, miks ta kokkulepitud ajal intervjuud anda ei saa.

“Selle eksperimendi mõte on selgitada, kui ohtlik on kurv Toompuiestee ja Kaarli puiestee nurgal. Seal autojuhid pidevalt lõikavad kurvi ja tungivad rattrajale.”

“Märgistus on seal puudulik ja rattaraja joon lõpeb lihtsalt ära. Rääkimata sellest, et koolilastega niikuinii ei julgeks keegi sõita rattarajal, mis asub sõiduteel ja on korralikult eraldamata.” 

“Kuidas te saate järeldada, et see rattarada siin ära lõppeb? Mina ei saa teist aru,” raiub Rüütelmaa Karellile vastu ja kinnitab, et tema ise on korduvalt sealt rattaga sõitnud ja tundnud ennast turvaliselt.

Sel aastal on toimunud jalgratturitega rekordiliselt palju liiklusõnnetusi. Kõigile oleks ohutum kui erineva kaalu ja kiirusega liiklejad oleksid selgelt eristatud üksteisest. Korraliku rattaradade võrgustikuga Oslos on rattureid liikluses kordades rohkem, kuid eelmisel aastal ei saanud seal surma mitte ühtegi ratturit. Eestis on sel aastal hukkunud juba neli jalgratturit.

“Liiklejaid ei tohi ohtu seada, teie olete seda täna teinud,” ütleb Rüütelmaa ja viitab puuduliku märgistuse peale paigutatud tomatitele. Ta kutsub välja neli tänavapuhastusbrigaadi ja tekitab liikluses korraliku ummiku kolmeks tunniks.

Asja saabub vilkurite huilates lahendama politsei.

Miks aga üldse sellist eksperimenti vaja on?

Tänavu on politsei registreerinud rekordilise arvu jalgratturiga juhtunud õnnetusi – septembri alguse seisuga 266 õnnetust. Armastatakse öelda, et rattur on ise süüdi, sest pooled neist õnnetustest on ühe ratturi õnnetused, kus rattur on kukkunud, sest sõitis vastu posti, äärekivi või kanalisatsiooniluuki. Tihtipeale unustatakse aga ära, et asja taga on hoopis olematu infrastruktuur, kus rattarajad on liiga kitsad, äärekivid ratturile liiga lähedal ja ohtlikud postid asetsevad keset rattateed.

Kui Pariis sai kevadega juurde 650 kilomeetrit eraldiseisvaid rattateid ja linna rattateede korrastamiseks pandi 300 miljonit eurot, siis mida Tallinnas tehti?

“No näiteks Tallinnas on tehtud uus jalgratturite sõiduvõimalus Estonia puiesteele,” selgitab Tallinna Transpordiameti juhataja asetäitja liikluse alal Talvo Rüütelmaa ja viitab mõnesaja meetrisele lõigule, kus ratturile tuleb ühistranspordirajal koos busside ja trollidega liigelda.

Igaüks võib ise nüüd mõelda kui turvaline ja hea on oma lapsega taksode ja bussidega ühel rajal sõita.

Miks on liiklus Tallinnas nii hull, et pärast meie eksperimenti saabub kohale Tallinna transpordiameti liiklusreguleerija, kolm erinevat tänava puhastusmeeskonda, mööda vurab kuuest autost koosnev MUPO kolonn ning lõpuks ka politsei sekkuma peab, näeb juba esmaspäeval kell 20 TV3s.