Furry kultuur kogub kiirelt hoogu: Eesti lapsed tahavad olla “kassid” ja “koerad”

Kõrvade ja sabadega ringi liikumine kuulub subkultuuri juurde, mille liikmeid nimetatakse furrydeks. Radikaalsematel juhtudel identifitseerib furryna esinev laps end therianina - see on furry alamliik, kus matkitakse järgi looma liikumist ja hüppeid. 

Värske “Laser” kohtus kahe kassi, ühe koera ja rohelise dinosaurusega. Gira, The Stormy Cat ja Miali on põhikooli õpilased, kelle fursonad (personad, aga furryde kohta) on kassid. 

Furry kultuur hakkas populaarsust koguma 80ndatel aastatel, kus inimesed leidsid oma lemmik kangelaste kostüümid, et end nendega samastada. Nüüd soosib seda trendi sotsiaalmeedia ja just loomade osas.

Marii Karell: Furrysid on internetis päris palju? 

Kass 1: Liiga palju.

MK: Miks sa nii arvad? 

Kass 1: Lapsed hakkavad järjest rohkem käituma nagu loomad. 

MK: Kes sina oled?

Kass 2: Mina olen kass enda meelest. 

MK: On su kassil nimi? 

Kass 2: Mu kassi nimi on Miali. 

MK: Ja kui tihti sa kass oled? 

Kass 2: Siis, kui ma enda sõbraga välja lähen. Ja kodus vahepeal lihtsalt jooksen kassina ringi.

MK: Ja kui kaua sa oled kass olnud juba? 

Kass 2: Kaks aastat vist.

MK: Ja kuidas sa ise ütled enda kohta? 

Kass 2: Olen nagu therian, aga samas ka olen nagu furry. Ma kogun raha suure furry-kostüümi jaoks. 

MK: Kui sa ütled, et sa tahad rohkem therian olla. Sul seda kassinõud ei ole juba kuskil kööginurgas või? 

Kass 2: Ei ole. 

MK: Et nii hulluks ei ole asi läinud? 

Kass 2: Ei. 

Ameerika konservatiivide meediamull on tootnud kuvandi, nagu oleks Ameerikas ja Kanadas hakatud koolide WC-desse paigaldama ka liivakaste lastele, kes end loomaks peavad. See on jama ja on tekitatud vastanduseks koolidele, kes tahtsid toetada LGBTQ lapsi ja transsoolisi, arutades, kas nad vajaksid koolides omaette tualette. 

Tõtt on laste liivakastides sama vähe kui presidendikandidaat Donald Trumpi väites, et Ameerikas Springfieldi nimelises linnakeses söövad Haiti migrandid lemmikloomi ehk kasse ja koeri.

Renno ja Samuel on täiskasvanud, kellel on mitmeid fursonasid. Renno on dinosaurus ehk karvane draakon, Samueli furryd on hübriidtegelased. Samuel on teinud oma furryde armastusest endale eraldi ameti ning elab sellest, et õmbleb udupeeni ja täpseid karvaseid kostüüme. Furry kostüümid maksavad tuhandeid eurosid. 

“Paljud arvavad, et me oleme loomad, aga me ei ole loomad,” selgitab Samuel. “Me oleme inimesed, kes vahest kannavad loomakostüüme.”  

Therianitel on ka oma spordiala - kvadroobika - ehk siis aeroobika neljajalgsetele. YouTube’ist leiab hulga õpetusi, kuidas kõndida, hüpata ja hiilida nagu loom. TikTok on täis lapsi, kes siis neid harjutusi järgi teevad - ka Eestis. 

Eriti palju viljeletakse seda batuudikeskuses. Tallinnas läks asi nii hulluks, et kaks  batuudikeskust pidid kostüümid (kõrvad, maskid ja sabad) batuutidel lausa ära keelama. Esiteks on see ohtlik hüppajatele enestele ja teiseks tekitavad kostüümid konflikte teiste külastajatega. Avalikult need keskused seda kommenteerida ei soovinud.

Ka on raske leida koole, kes seda kommenteeriks ehkki on märgata, et koolides on looma rollis lapsi. Prantsuse Lütseumi direktor Peter Pedak tunnistab, et on sisseastumisvestlust pidanud noorega, kes tunnistas, et vabal ajal on tal identiteet ka loomana.

Kas Eestis kiusatakse furrysid taga?

Renno: Kui ma koolis käisin, siis mind kiusati päris palju. Aga tänu sellele, et ma leidsin furry kogukonna, olid mul inimesed toeks, kes aitasid mul ennast paremini mõista. Aru saada, et ei, see ei ole minu süü, et mind kiusatakse, vaid see on pigem nende teiste inimeste süü, kes on lihtsalt toored minu vastu. 

Kass 2: Hästi paljud inimesed nagu hauguvad, kui ma kass olen. Mõned isegi lihtsalt karjuvad, et miks sa furry oled. Mulle tuldi tänaval kallale, visati puutükkidega mänguväljakul ja võideldi meiega ja löödi.

Miks osad lapsed tahavad kassid olla? 

Tartu Laste tugikeskuse kliiniline psühholoog Lemme Haldre tunnistab, et ühiskonnas on tõesti selline looma-teema viimasel ajal üles tõusnud. Lisaks kassidele on tal olnud vastuvõtul näiteks rebane.

Lemme Haldre: Me peame arvestame siin laste vanust. See on väga erinev, miks 13aastane tahab olla loom ja miks tahab seda 6aastane. Millised vajadused lapsel on? Lapsel on vajadus olla kellegagi seotud, kuhugi kuuluda. Teine vajadus on autonoomia vajadus. Me peame mõtlema, mis vajadus sellel lapsel hetkel on rikutud. 

MK: Kas ma vanemana peaksin kohe tundma muret, kui laps soovib mingi loomana esineda?

LH: Kohe ei pea. Aga tasub uurida, kas ta on tõrjutud oma grupis või tal on mingi tähelepanuvajadus või mingi muu mure.

MK: Ameerikas tehtud uuringu kohaselt on ligi 62% furrydest olnud koolis tagakiusatud ja seda juba enne, kui nad furryks hakkasid. Kas ma teen liialduse, kui ma ütlen, et inimesed jõuavad sageli furry kogukonda läbi selle, et nad on olnud mingite gruppide poolt kiusatud ja seejärel leiavad nad justkui uue grupi? 

LH: See on üks põhjus, ma ütleksin, aga see ei ole peamine põhjus. Osadel lastel, kes meile tugikeskusse jõuavad, on väga suured sotsiaalse suhtlemise probleemid ja nad on olnud kas tõrjutud või neil ei ole sõpru. 

Nad soovivad sõpru, aga neil puuduvad oskused, kuidas sõpru leida. Kostüüm on üks viis, kuidas suhelda. Ma ei pea väga palju rääkima, see on ka natukene midagi, mis on lõbus. Viibutan lihtsalt sabaga. Teen mingit häälitsust. Ja võib-olla sellest juba piisab suhtluse algatamiseks. See on mingi sotsiaalse suhtlemise viis. Ja kui see laps on olnud täiesti kõrvalejäetud, täiesti tõrjutud, siis ma olen isegi natuke seda toetanud, et olgu siis saba ja mask, peaasi, et suhtleb.

MK: Aga kust jookseb piir? Sabaga ju kooli minna ei või? 

LH: Kui ta päev otsa näugub ja ringi käib, siis see on tegelikult see, mis muret tekitab. Kui nad panevad korraks kõrvad pähe, me ju otseselt ei peaks muretsema. Aga kui öeldakse, et palun toit serveerida mulle kööginurka, siis see on liig. Ja ma olen näinud ka last, kes käis neljakäpukil ja ütles, et tema on koer, tõstis jalga ja urises ainult.

Vaata lähemalt "Laseri" saatest artikli päises!

"Laser" on TV3 eetris teisipäeviti kell 20.30!