ARVAMUS | Taavi Libe: skandaaliblogid pole midagi uut, vaid hästi äraunustatud vana

Lõppenud nädalal avaldas Brigitte Susanne Hunt oma tasulises blogis artikli pealkirjaga “Minu raamatuga seonduva autoriõiguse rikkumise kulu on…”, millele andis kõvasti hoogu juurde oma enam kui 120 tuhande jälgijaga Instagrami konto story’des, kus kinnitas, et üritab tema elulooraamatus ilma loata kasutatud fotode tõttu Delfi Meedia kasuks välja mõistetud summa kiiresti ära maksta ning eluga edasi liikuda.

Samal päeval ilmus blogiartiklile ja story’dele tuginedes kirjutatud artikkel nii Õhtulehe veebiküljel kui TV3 portaalis. Laupäeval avaldas Elu24 aga artikli, kus Delfi Meedia ja Harju maakohtu esindajad kommenteerivad, et Hundi ja Delfi Meedia kaasuses veel lahendit saabunud pole. Julgen tõsiselt kahelda, et Eesti suure meediamaja juhatuse liige ning kohtuinstitutsiooni esindajad võtaksid nõuks niivõrd lihtsa kaasuse puhul hakata käojaani ajama, nii et valeinfo peab pärinema algallikast.

Olgu öeldud, et Õhtulehe veebiversioon oli laupäeva õhtuks niinimetatud lahendist rääkiva artikli maha korjanud. TV3 veebilehel oli artikkel vähemalt pühapäeva hommikul esialgsel kujul veel olemas. Samas, kui keegi arvab, et selle kaasuse kajastust on võimalik kasutada meelelahutusportaalide lakmuspaberina, siis nii see kindlasti pole.

Nädala alguses kirjeldas Hunt oma blogis detailselt, mis juhtus tema pilgu läbi sügisesel TV3 hooaja avapeol. Pidev uue info pealevoo tingimustes oleme jõudnud ajastusse, kus skandaalid ja uudisteemad kerkivad ja vaibuvad sellise tempoga, et viis kuud tagasi mingil seltskonnaüritusel toimunu lahtikirjutusele reageerimist võib võrrelda Henriku Liivimaa kroonikast uudisnuppude jaoks inspiratsiooni ammutamisega.

Ometi ilmusid juba samal õhtul nii Kroonika kui Õhtulehe veebikülgedel blogipostitusest põhjalikud lood ning Õhtuleht suunas osa loost ka hilisemasse paberversiooni, mille selgeks sihtrühmaks on inimesed, kelle jaoks internet pole infotarbimise osas ilmselt esimesel kohal. Seega tõstatas paberlehe käsitlus nende jaoks teema, mis on vahepealsete kuude jooksul ilmselgelt radarilt maha langenud. Põhjusega? Julgen kahelda.

Muide, kõik uus on hästi äraunustatud vana. Ka meelelahutusajakirjanduse toitumine blogimaterjalist on meie üürikese veebiajakirjanduse ajaloos juba läbitud etapp. Selle sajandi esimese kümnendi lõpuaastatel kogus meeletult kuulsust Inno ja tema värske kaasa Irja Tähismaa blogi, kus Inno võttis muuhulgas nõuks kirjeldada tema ja tema endise abikaasa - praeguse Kroonika peatoimetaja - sekselu.

Andku asjaosalised mulle andeks, kui mu noorusaja meenutused on väheke vildakad, kuid minu mäletamist mööda hakkas skandaalseid blogipostitusi esimesena kajastama Kroonika toonane konkurent Just!, mille peatoimetaja polnud keegi muu kui Anu Saagim. Nii et kaasaegsed skandalistid ja diivad võivad olla rabavad ja originaalsed, kuid nende tegevuskava šabloon on ammu kellegi teise poolt ette kirjutatud.

Kuid tagasi Tähismaa blogi juurde. Selge on see, et blogi pärast käidi isegi kohtus ning väidetavalt seati blogile kolmeks aastaks piirangud, mille kohaselt Inno ei tohtinud oma eelmist pere postitustes puudutada. Enamgi veel - 2009. aastal aprillis korraldas politsei Tähismaade majas läbiotsimise ning kaasa võeti Inno telefon ning mälukaardid. Kas kujutate ette, et 2024. aastal midagi sellist juhtuks? Sõnavabadus internetis oli toona ilmselgelt veel väga savijalgadel.

Siiski on toonaste ja praeguste skandaaliblogide vahel võimalik välja tuua oluline erinevus. Kui praegu tuleb algallikast lugemiseks blogi omanikule välja käia korralik kopikas, siis toona ei kasutanud taolisi digitellimuste süsteeme suuredki meediamajad. Rääkimata iseseisvatest blogijatest. Sisu oli lugemisele ja jagamisele valla ning kõmuportaalid lüpsid oma südametunnistuse põhjal blogijaid nii palju, kui süda lustis.

Kes tänases skandaaliblogija-meelelahutusportaali toiduahelas tegelikult üleval ja allpool on? Või lüpstakse lugejat ühiselt? Ja olulisima küsimusena: kui kaua kestab avalikkuse ja ühtlasi ka portaalide huvi? Kui lugu rullus lahti Hundi ja Delfi Meedia kaasuse olematust lahendist, siis sellised juhtumid huvi aegumistähtajale ilmselgelt kasuks ei tule.

Lõpetuseks! Avalikkuse huvi ammu kaotanud Inno ja Irja blogi tegutseb endiselt aktiivselt. Autorid naudivad hetkel Hispaania soojust ning viimane postitus on sellest, kuidas Inno meisterdas lapsele uhke karnevalitrummi.