Reklaam sulgub sekundi pärast

ARVAMUS | Eesti ei võitnud Eurovisioni, sest meie mehed on heterod?

Eurovisioni lauluvõistlus on lõppenud, kuid ürituse ümber keerlev draama ei ole veel vaibunud. Arutelud võitja seksuaalsuse, Iisraeli osaluse ja muude silmapaistvate teemade kohta on endiselt õhus, kuid miks? Miks me ei keskendu hoopis lauludele?

Eurovisioni sõnum "United by music" ehk "Muusika poolt ühendatud" ei kajastunud sel aastal eriti hästi, kuna ürituse ümber keerles palju draamat ja skandaale, mis jätsid muusika varju. Kriitikanooled ei ole veel vaibunud ja jätkuvalt leitakse põhjuseid kritiseerida kõike muud peale laulude endi.

Miks me näeme Eurovisioni lauluvõistlusel sugu ja seksuaalsust?

Kuulates ETV otseülekannet ja Marko Reikopi jutuvestmist, märkasin, et teatud esinejate puhul rõhutati korduvalt nende soolist või seksuaalset identiteeti. Pole selge, kas Reikopile oli tekst ette antud koos juhistega, kuid jäi mulje, nagu oleksid need esinejad, kes ei vasta sotsiaalsetele normidele, justkui erilised olevused, keda tuleb erilise tähelepanuga vaadelda. Minu arvates väärivad kõik inimesed võrdset kohtlemist ja tähelepanu, sõltumata nende identiteedist.

Tundub, et inimesed on unustanud, et Eurovision on eelkõige lauluvõistlus, mitte moeetendus, poliitiline- või finantsdemonstratsioon. Miks peaks kellegi roosa seelik, laval toimunud kümme plahvatust või liialt provokatiivne tantsusamm rohkem tähelepanu pälvima kui laul ise? Peaksime keskenduma muusikale – kõik muu on teisejärguline.

Nemo - Eurovisioni võitja
Nemo - Eurovisioni võitja — FOTO: Alma Bengtsson/EBU

Märkasin ka meie portaali Facebooki kommentaariumis sapiseid sõnavõtte, mis sihivad Eurovisioni võitnud noort lauljat, kes on paljudes intervjuudes tõestanud end intelligentse ja sümpaatse inimesena. Kommentaarid nagu "Mis p***paraad see Eurovision on?", "Eks ta võitis, sest mehel oli roosa seelik" ning muud ründavad sõnad näitavad, et kriitika pole enam ammugi muusikale suunatud. Miks peatuda kellegi isikliku identiteedi juures? Kui laul sulle ei meeldinud, on see arusaadav, kuid inimese soo või seksuaalsuse kritiseerimine peegeldab pigem kriitiku enda piiratust. Isiklikult meeldis mulle Šveitsi esitus, kuigi ma ei oleks teda võitjaks valinud – see lihtsalt ei vastanud minu maitsele, kuid laulja ise tundus olevat väga lahe nooruk.

Hilisemates kommentaarides meie esinejate 5MIINUSE ja Puuluubi kohta kerkisid esile märkused nagu "Eesti ei võitnud Eurovisioni, sest meie mehed on heterod" ja "Nad on liiga tavalised". Samuti mainiti, et "Eestit esindasid naturaalsed mehed" ja "Meie mehed on tõelised mehed". Sellised laused on masendavad. Olen üsna kindel, et nii 5MIINUSE kui ka Puuluubi liikmed toetavad LGBT+ kogukonda ning ei pea end "tõelisteks meesteks" selles eksklusiivses ja aegunud tähenduses. Tähtis on mõista, et selline identiteetide vaheline võrdlemine ja vastandamine ei ole kuigi viisakas ega salliv.

5MIINUST ja Puuluup Eurovisioni poolfinaalis
5MIINUST ja Puuluup Eurovisioni poolfinaalis — FOTO: Sarah Louise Bennet/EBU

Poliitika jäägu Eurovisionil ukse taha

Eurovisioni korraldajad tegid sel aastal ka olulise vea, lubades esinema riigi, keda paljud maailmas peavad sõda alustanud agressoriks. Kuigi Eurovision väidab end olevat apoliitiline, tundub see olevat üks aasta poliitilisemaid sündmusi. Seda tõestati eriti selgelt, kui lubati Iisraelil osaleda. Olavi Pihlamägi väljendas seda mõtet Õhtulehes tabavalt: "Ma ei hakka arutama, kas see on kaitsesõda või midagi muud, kuid sõda on sõda! Miski poleks olnud loogilisem, kui oleks otsustatud – enne rahu ja siis laulud." See seisukoht kajastab mõtet, et rahvusvaheline muusikasündmus peaks edendama rahu ja ühtsust, mitte toetama või ignoreerima konflikte.

Iisraeli esindanud Eden Golan
Iisraeli esindanud Eden Golan — FOTO: Alma Bengtsson/EBU

Iisraeli esindanud noor lauljatar pidi oma Eurovisioni aja veetma peamiselt hotellitoas, et vältida vihaseid proteste. Malmö Arena ümbruses marssisid inimesed plakatite ja siltidega, demonstreerides, kuidas Eurovision on muutunud poliitiliseks areeniks. Finaali ajal olid politseinikud sunnitud protestijaid eemal hoidma, kuna olukord oli eskaleerunud. Need sündmused tõestavad, et isegi selline kultuurisündmus nagu Eurovision ei pääse poliitiliste pingete mõjust.

Tegu on ikkagi lauluvõistlusega...

Eurovisioni slogan on juba kaks aastat olnud "United by music" ehk "Muusika poolt ühendatud". Siiski ei tundnud ma sel aastal seda ilusat mõtet. Üritust varjutas liialt palju draamat, viha ja skandaale, mis pani laulud, mis peaksid olema fookuses, tahaplaanile. See tekitab küsimuse, kas probleem peitub ajas ja inimestes, kes on muutunud, või peaks Eurovisioni korraldusmeeskond oma lähenemist muutma? Need murelikud mõtted jäävad mind painama. Miks ja millal me muutusime? Kas oleme kaotanud võime muusika ühendavat jõudu tõeliselt väärtustada?

Näita 3 kommentaari

Kallis Johanna.
Äkki Eestil ei läinud Eurovisioonil hästi seetõttu, et saatsime 6 meest, kes ei oska viisigi pidada, väga kohutava lauluga?
Alika, kes on suurepärane vokalist, saavutas eelmine aasta 8. koha. Kus oli siuke homofoobne jutt siis? Äkki peaks veidi sallivam olema.

Vasta

…..mitte asi polnud selles,et nad heterod olid ,vaid pigem andetud laulmises .
Miks küll saadeti nemad esinema ja Eestit esindama ,on täiesti arusaamatu.

Vasta

Kuigi ei väljendaks end nii banaalselt kui mitmed Facebooki kommentaarides, nõustun nende mõttega – selleks, et olla popp ja armastatud ei piisa enam normaalseks olemisest. Isegi geiks olemine ei piisa, see juba liiga tavaline. Selle asemel tuleb olla trans, non-binary, satanist jnejne. Mentaalsed haigused on popid. Eurovisioon on juba teadatuntud geide festival – nad on ise selle avalikult omaks tunnistanud ja näha on, et Eurovisioon propageerib vasakäärmuslikke poliitilisi vaateid. Iisraelil oli 100% õigus esineda.

Teine mõte autorile. Kirjutasite lause “ Olen üsna kindel, et nii 5MIINUSE kui ka Puuluubi liikmed toetavad LGBT+ kogukonda ning ei pea end “tõelisteks meesteks” selles eksklusiivses ja aegunud tähenduses.” Hea autor, palun ära eelda inimeste poliitilisi vaateid ja siis kirjuta neist avalikult. Neil on täielik õigus ka mitte toetada LGBT+ kogukonda.

Ilmselgeks ei toeta ma solvanguid ja roppuseid, kuid mitte vasakäärmuslikel vaadetel on sama palju õigust kui esimestel.

Kõik kunstiinimesed ei pea toetama LGBT+. Olen ise muusika haridusega noor naine ja toetan traditsioonilisi pereväärtuseid. Mingit viha mul kellegi vastu ei ole.

Vasta