Henrik Normann: kurb, kui palju on meie ühiskonnas kõrgelt haritud lolle!

"Kõige kurvem on see, kui palju on ühiskonnas kõrgelt haritud lolle ja kui paljud kõrgelt haritud mittelollid on sunnitud lolli mängima," ütleb hinnatud näitleja Henrik Normann, kelle sõnul on Riigikogus toimuv justkui teater koos erinevate rollidega.

2023 on lõpusirgel, uuest aastast lahutavad meid vaid loetud päevad ja kes oleks parem kõike möödunud kokku võtma kui paroodiameister ja "Edekabeli" saatejuht Henrik Normann. Värskes "Taavi tahab teada" veebisaates lahati koos Taavi Libega nii värsket ERR-i ja Kinoteatri skandaali kui ka palju kirgi kütvat kodumaist poliitmaastikku, mis näitleja sõnul kõrvutub tänavu sisuliselt teatriga.

"Kui ma näitlejana vaatan, siis Riigikogu on teater ja sinna ma küll rolli ei tahaks. See näitemäng on suur ooper - 101 osatäitjat ja üks laulab aariat, üks laulab valesti. Peaosatäitjad vahetuvad ootamatult, ent teater töötab täie lauluga ja hea palga peal. Eks seal on padusiiraid ka, aga pigem ikkagi riigikogu saal peab kirgedest lõõmama, kus ideid tõepoolest röstitakse enne läbi. Maailm avab ukse vaid nendele riikidele, kes teavad, kuhu nad lähevad - Eesti täna vist ei tea. Täna me lihtsalt ulbime, me oleks nagu mingil palgil, mis ei lõppegi. Orkester on jäänud jaurama ja kõik sahistavad sussi," põrutab Normann.

"Kõige kurvem on see, kui palju on ühiskonnas kõrgelt haritud lolle ja kui paljud kõrgelt haritud mittelollid on sunnitud lolli mängima. Aga teater kord juba nii on, sa oled selle rolli võtnud, mis sulle teatrijuhtkond ütleb ja kuna sa oled koosseisuline, kindla palgaga ja Riigikogu on repertuaariteater, siis juht kinnitab lihtsalt uue tsenaariumi."

Mis värk on aga nende poliitikutega, kes ei pea paljuks enne valimisi rahvale valetada, et seepeale pärast võimule pääsemist ots ümber keerata ja vastupidi toimetada? "Arrogants on tekkinud, sõna otseses mõttes ülbus. Eks see varem või hiljem ajab upakile ja eesti rahval on vaja vaid võtta vanasõnade raamat välja ning ükskõik, mida sa sealt loed, see kehtib. Eks see ole kujunenud ja see mugavus või julgus niimoodi toimetada tuleb sellisest asjast nagu tsunft - kõik tunnevad end nii koduselt, nagu see oleks antud neile. Sõbrad, see on ainult meie teha. Valimised ainult tõstavad kaarte ja sõpruskond, kes mängib laua taga, on üks ja sama ning vahepeal me segame neid kaarte. See on üks laevatäis madruseid ja kapteneid, kes lahe peal rallitavad. Sealt tuleb see julgus, karistamatuse tunne, kõik need liinid," sõnab Normann, kes soovib väga, et Eesti poliitikas poleks jätkuvalt vaid ühed ja samad inimesed pukis. "Riigikogul ei ole kirge Eestit paremaks luua."

Rääkides ERR-i ja Kinoteatri skandaalis, uuris Libe Normanni käest, kas ka tema on kunagi kokku puutunud tsensuuri või mõne nalja ära keelamisega. "Eks ma ikka olen. Öeldakse, et ärme sellega liiale lähe või et seda on liiga palju, aga üldiselt on nii, et kui me oma aastalõpu asju välja mõtleme ja teeme, siis meie üldine seisukoht on, et me ei mõnita, me ei alanda ja me ei lähe kurjaks. Nali ei tohi olla kuri, õel ega pahatahtlik. Kui sa ise seda attitude ei võta, et sa hakkad kellelegi ära panema või kohta kätte näitama, siis ei tohiks sellist olukorda tekkida," mõtiskleb Normann.

Muheda naljamehe hinnangul leidub ühiskonnas isegi palju tsenseerimist ja teineteisele kurjasti ütlemist. "Kõige kurvem on see, kui ühiskonnas see olukord tekibki, et sellest ei muutu midagi ja ma tõmban endale jama kaela. Siis hakkab vaikiv ajastu. Teravat ja protestset nalja on vaja - kes on võimul ja kes suudab otsustada, peab teadma, et kui ma jama korraldan, siis mind pannakse laulu sisse. Kui laulu sisse ei taha saada, peaks enne läbi mõtlema," vihjab Normann meie riigijuhtidele. "Natukene helbekese aeg on tulnud - ah ära talle seda ütle, see jälle solvub. Selline tunne on kuklas, et mis sa tühja torgid, läheb veel haisema."

Normanni hinnangul võiks nalja tegemisel hoopis julgemgi olla kui ajalugu mäletab ja tõdeb, et näiteks roppusi ja vägivalda tolereeritakse palju rohkem. "Kas ma räpin ropult või raadiod mängivad. Me räägime koduvägivallast ja kiusamisest ning siis saatetegijad peavad tutvuma eeskirjadega, et ega teie toodetud saates ei ole lastele sobimatuid asju. Samal ajal on programmides täiesti jõhkraid asju, mida need noored silmad vahivad hommikust õhtuni ja saavad aru, et teinekord kolaka andmine on okei, sest seda teeb kangelane," arutleb ta.

Täispikka "Taavi tahab teada" veebisaadet koos Henrik Normanniga vaata videost!